Doktor Stockmann II jagu (1988)

Tallinnfilmi sünopsis

Film "Doktor Stockmann" on H. Ibseni tuntud näidendi "Rahva vaenlane" ekraniseering. Filmi tegevus toimub I maailmasõja eel. Juba on olemas tsepeliinid ja lennukid, auto pole enam mereäärses väikelinnas haruldus, juba katsetatakse kusagil mürkgaase jne. Põhimõtteliselt on olemas kõik see, mis tänagi, ainult nimed on teised ja nende relvade ohtlikkus suures mastaabis väiksem kui tänastel relvadel. Selline on maailm hetkel, kui mereäärne provintsilinn tänu oma soodsale asupaigale ja hiljuti avastatud ravimudale hakkab au ja rikkuse poole pürgima. Lugu on doktor Stockmannist, võimekast arstist, kes oma kaaskodanikele mürgise, kuid magusa vale asemel pakub kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise põlguse alla ning kaotab oma ametikoha. Probleem on püsinud läbi aegade, sest rahva enamik, nagu kirjutab Ibsen, on ikka eelistanud meeldivat valet või teadmatust ebameeldivale ja võimukandjad on seda läbi aegade osanud ära kasutada.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 478.

Filmi saamisloost

Film on NSVL Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee tellimus. Mikk Mikiverile on „Doktor Stockmann“ teine täispikk mängufilm, mis tehtud stuudios Tallinnfilm. Esimene oli „Indrek“ (1975) Tammsaare põhjal. „Doktor Stockmanni“  kirjanduslikuks alusesks on Henrik Ibseni tuntud näidend „Rahva vaenlane“ (1882). Kuna peatähelepanu on ühiskonna eluvaledel, mõjub näidend, käesoleval juhul filmina, küllaltki kaasaegselt. Seda enam, et stsenarist Valentin Kuik ja režissöör Mikk Mikiver on suhtunud autori teksti suure pieteeditundega. Samas kõlavad dialoogid täiesti nüüdisaegselt.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 478.

Päris survestamata stsenaarium siiski käiku ei lähe: autoritel palutakse edasises töös arvestada järgmisi märkusi ja soovitusi:

1. stsenaariumis ei kõlanud küllaldase jõuga ibsenlik põlgus, viha väikekodanliku inertse stiihia vastu, mis jutlustab "õilsat mõõdukust" või "mõõdukat õilsust". Palume autoritel seda tänapäeval üpris aktuaalset teemat mitte lasta silmist;
2. asendada Stockmanni repliik kavatsusest sõita perega Ameerikasse sõitmisega Lõunamere saartele, mis on muide tsitaat Ibseni näidendist;
3. võtta välja repliik selle kohta, et venelane kulutab alkoholi peale 33% oma teenistusest. Vähendada miinimumini joomisega seotud episoode. Võtta välja repliik Vene peastaabi plaanide müümisest;
4. asendada sõnad "rahva vaenlane" sõnadega "ühiskonna vaenlane".

Kiri 16.01.1987 „Loomingulise ühenduse "Ekran" filmitellimuste osakonna juhatajalt A. Trifonovilt ja stsenaariumide redaktsiooni peakolleegiumi liikmelt T. Ivanovalt.

Filmi tootmine

Režiistsenaariumi ettevalmistus - 16.12.1986 - 12. 02.1987
Ettevalmistusperiood - 15.02. - 17.04.1988
Võtteperiood - 18.04 - 4.08.1988
Montaaži-helindamisperiood - 5.08 - 24.11.1988
Likvidatsiooniperiood - 25.11.1988 - 18.01.1989

Valminud filmile taotleb kunstinõukogu üksmeelselt I gruppi.
Kunstinõukogu protokoll nr 1/4.01.1989: filmi läbivaatus ja tasustamisgrupi määramine.

Dublaaž tehakse Lenfilmis 9.10.1988 - 1.12.1988
Sünkroniseerimine Lenfilmis 11.11.1988 - 24.11.1988
Dublaaži režissöör - Aleksander Pašivkin
Tõlk - Larissa Vassiljeva
Dublaaži dialoogiteksti toimetamine - Boris Pustõntsev

Näitlejad:
V. Nossik - Tomas Stockmann
T. Vasssiljeva - Katrin   
T Ivanova - Petra
B. Štšerbakov - Hovstad
L. Filatov - Kapten Kiil
A. Vedenkin - Billing
I. Grišina - Eilif
M. Penova - Morten
V. Ferepontov - Aslaksen
V. Kozelkov - Kapten Horster
N. Bulkina - Astrid Oksen
L. Karpova - Teenijanna Inger
I. Gurov - Sanitar Olaf
A. Haritonov - Jakov
L. Novikova - Teenijanna Hedvig
P. Morosenko - Vik
Tšiginskaja - Emma Vik

Allikad: Riigiarhiiv: ERA-R 1707.1.2899; ERA-R 1707.1.2900; ERA-R 1707.1.2901.

Filmi vastuvõtust

Õie Orav: "Filmi vastu tunti suurt huvi. Ilmus hulk arvustusi ja ka publiku vähesuse üle ei saanud kurta. Tähelepanukeskmes oli film ka Eesti Kinoliidus aset leidnud 1988. aasta mängufilmide arutelul,  kus põhiettekannetega esinesid kolm tuntud professionaali – Moskva filmiteadlane ja sotsioloog Igor Kokarev ning Eesti poolelt Peeter Torop ja Olev Remsu.“

Väljavõtteid retsensioonidest filmile vaata:
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 478-483.

„En folkefiende“ (2005) - veel ühest "Rahva vaenlase" tõlgendusest kinolinal

"Kirjandus kinos" raames oli ka eesti filmihuvilistel 18.12.2011 võimalus näha Henrik Ibseni näidendi "Rahva vaenlane" põhjal 2005. aastal esmalinastunud suurejoonelist filmi „En folkefiende“, kus kauni Norra looduse keskel hargneb lahti Ibseni draama uutes, tänapäevastes oludes.

„Norra režissöör Erik Skjoldbjærg toob vaatajateni meie ajastu suure draama, mis pärineb maailma ühe enim loetud ja enim lavastatud näitekirjaniku sulest. "Rahva vaenlane" on  Henrik Ibseni klassikalise näidendi tänapäevane filmiversioon - tegevus on toodud meie kaasaega ja Norra läänerannikule. Ka konflikti ennast on kaasajastatud - Ibseni kuurordist on saanud mineraalvee villimise tehas ning peategelasest Tomas Stockmannist on saanud toitumisfüsioloog ja teleinimene. Ühel hetkel avastatakse, et vee kvaliteet ei ole nii hea nagu lubatud ja probleemid ning konfliktid hakkavad kuhjuma.
"Rahva vaenlane" on panoraamne film ka lisaks võimsale draamaloole. Väikesele lääneranniku külale, kus võtted toimusid, on taustaks rikkalik ja dramaatiline loodus - ees lopsakad viljapuuaiad ja selge sinise veega fjordid, taamal järsud mäed, mille tippe katavad lumeväljad.“
Norra, http://www.norra.ee/ARKIV/press/kirjkinos/  (15.11.2011).