Avaleht » Filmiliigid

Hea uus ilm (2006)

Dokumentaalfilm Kestus: 27:37

Huviinfo

Algsest ideest filmini

Filmi "Hea uus ilm" esialgseks pealkirjaks oli "Hullud päevad". Filmi algsest kolmest teljest jäi lõpp-varianti alles Oxfordis õppinud boheemlasliku Arturi lugu. Poodlemist nautiva paari, Barbara ja Juhani asemel jõuab filmi hoopis moelooja Reet Aus oma keskkonnahoidlike rõivakollektsioonidega. Kolmandaks liiniks kavandatud lugu asju armastavast Võrumaa mehest kujunes filmi arenduse jooksul looks mehest, kes on asjade maailmast end distantseerinud ehk lugu kunstnik-fotograafist Peeter Lauritsast Kütioru maalises miljöös.

Režissööri nägemus

Jaan Tootsen: "Filmi alguses näeme unenäolisi kaadreid, kuidas tuhanded inimesed, kollased kilekotid käes, liiguvad mööda Tallinna tänavaid. Stckmanni kõrval kõigub täispuhutud tont. Sajad kätepaarid tõstavad kaubanduskeskuse parklas pakke autodesse. Trammid, bussid, eskalaatorid, otsivad silmapaarid ja kiired jalad.
Artur ja Pelgulinna kommuun võiks olla filmi põhiteljeks. Aguliidüll. Hommikune ärkamine jahedas toas, härmatunud akende kraapimine krediitkaardiga. Kuum pliit ja hommikukohv. Jääkülm sülearvuti ja kiired kõned Uus-Meremaale ja Hollandisse. Päev Taaskasutuskeskuses ja Heateo peakorteris. /---/
Ka Taaskasutuskeskuse müügisaalis lähevad inimesed aeg-ajalt endast välja, nähes nii palju odavaid ja toredaid asju. Meis igaühes peitub väike ostumaniakk."

Lõik "Hullude päevade" stsenaarsest plaanist

Üheks peategelaseks on sihtasutuse Heategu juht Artur Taevere - 25 aastane Oxfordi ülikoolis majandust, politoloogiat ja filosoofiat õppinud poiss. Kõigi vaimsete võimete poolest võiks ta olla nutikas rahamasin mõne tippettevõtte juhtkonnas. Arturi käivitatud Tallinna Taaskasutuskeskus on idee poolest üheks tugevamaks vastandpooluseks linna erinevatele kaubanduskeskustele. Kuidas koguda kokku inimeste poolt ostetud kasu(ta)tud asjad?
Artur elab Härjapea tänava nurgapealse puumaja ühetaolises korteris. Pisike korter nagu peopesa. Köögis on vana puupliit, teekann, laud ja mõned tassid. Kraanikauss on aastast 1938 - paksu roostekihiga kaetud. Kõikjal valitseb meeldiv segadus - nii armast lohakust koos pesemata nõude ja põlenud pajalappidega ei ole ma kusagul mujal näinud. Tuba nagu maal vanaema juures - päikesest pleekinud tapeet, kergelt hägune aken vaatamas siseaeda.
Imelik mõelda, et alles paari aasta eest, mõnel samasugusel talvisel õhtul, istus ta mõne Oxfordi õppejõuga kolledži raamatukogu ovaalse lauaga kaminasaalis, luristas suitsuteed ja kõneles vabast tahtest ja kannatuse osast inimese elus.
Allikas: EFI andmekogu

Filmist meedias

Aarne H. Vahtra: " Esmakordselt sel EstDocs’il oli päris liiva silma lendamise tunne. Kolmapäeva õhtul nägime kolme filmi [„Hea uus ilm“, „Rebase aeg“, „Isamaa ilu“ - toim], kus oli teravalt esil tänase Eesti Vabariigi problemaatika; toodud valupunktid ei saanud külmaks jätta. Filmid olid mõtlemapanevad ja päris omapärased, selge autoripositsiooniga. /---/

Film „Hea uus ilm“ aitab aru saada ettevalmistamatult tarbimisühiskonda sattunute problemaatikast. Filmis on kolm persooni, kes on end vastakuti seadnud kaubanduse „hullude päevade“ populaarsusega. Muidugi on nende tegevusel veidi tuuleveskitega võitlemise mekki, ent sümpaatne tundub nende heitlus ometi. Jah, mis teeb tuul müürile? Võimalik, et pragmaatik leiab muiates, et tegelased pole siit maailmast – ja ikkagi! – ilus, et nad on olemas. /---/ Õilsad inimesed."
Vahtra, A., Lööb näkku tuul - Estonian World Review, 30.10.2009, http://www.eesti.ca/loob-nakku-tuul/article25792 (28.11.2013).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm