Avaleht » Filmiliigid

Rahva tahe (1940)

Eesti Kultuurfilmi reportaaž uue Eesti sünni ajaloolistest päevadest juuni, juuli 1940

Dokumentaalfilmid Kestus: 51:29

Huviinfo

Filmisündmustest

1940. aasta kommunistlik riigpööre Eestis

1940. aasta suvel toimusid Eesti Vabariigis murrangulised poliitilised sündmused; 16. juunil esitas Nõukogude valitsus Eestile vastastikuse abistamise pakti rikkumises süüdistava noodi ning edasised sündmused arenesid kiiresti ja tõrgeteta justkui hästi läbi mõeldud lavastuses, kulmineerudes 6. augustil 1940 Eesti kaasamisega Nõukogude Liidu koosseisu.
Ansip, K. (2007). Sissevaateid Eesti dokumentaalfilmi II. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 96.

Juunipööre 21. juunil 1940 oli Nõukogude Liidu poolt initsieeritud ja Eestimaa kommunistide abiga korraldatud riigipööre, mille tulemusel sai ametisse Johannes Varese valitsus. 21. juulil 1940 kuulutas II Riigivolikogu Eesti Vabariigi Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Lähemalt:
Juunipööre,
http://et.wikipedia.org/wiki/Juunip%C3%B6%C3%B6re  (9.05.2012).

II Riigivolikogu esimesel istungjärgul 21. juulil 1940 võttis uus Riigivolikogu ühel häälel vastu deklaratsioonid Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks (ENSV) ja selle NSV Liidu liikmeks astumise kohta. Ühinemine  NSV Liiduga vormistati Moskvas, NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgul 6. augustil 1940. 

II Riigivolikogu liikmete nimekiri avaldati Valimiste peakomitee otsusega 17. juulil 1940.
Riigivolikogu, http://et.wikipedia.org/wiki/Riigivolikogu (30.11.2011).

Filmi valmimisloost

Tellimuslik propagandafilm kommunistlikust riigipöördest Eestis valmis rekordilise kiirusega. Juunis-juulis 1940 vändatud kaadrid jõudsid Eestis kinoekraanidele juba 8. augustil - vaid paar päeva pärast otsust Eesti "astumise" kohta NSV Liidu koosseisu, mis vormistati Moskvas 6. augustil 1940. Samuti on tähelepanuväärne, et linalugu näidati Eestis tasuta eriseanssidel! Film sai teoks vastse vennasrahva "abil ja toel" - Eesti Kultuurfilmi koostöös Leningradi Kinokroonika Stuudioga. Nii filmi režissöör Vassili Beljajev kui ka mitmed operaatorid olid Leningradist (nähtavasti kohalikke filmimehi ei usaldatud).

Rahva Hääl, 7. august 1940: ""Eesti Kultuurfilm" filmis kõiki ajaloolisi sündmusi juunis ja juulis. Osa materjali on nüüd monteeritud ühte pikka filmi, mille pealkirjaks on "Rahva tahe". /---/ Kasutamist on leidnud töötava rahva organiseerimiskoosolekud enne Riigivolikogu valimisi, kus esinevad töötava rahva juhid. Sellele järgnevad valimiseelne kihutustöö ja valimised. /---/ Järgneb reportaaž Riigivolikogu koosolekult. Riigivolikogu avamine, väljavõtted selle liikmete J. Lauristini , N. Ruusi, A. Jõeääre kõnedest ja vastavalt nende kõnedele deklaratsioonid. Riigivolikogust antakse edasi ka Riigivolikogu meeleolud, osa delegatsioonide esinemisi jne. 
Selles filmis ei ole ära kasutatud kõik materjal, mis Eesti ajaloo suurpäevadest kogutud, vaid osa. Teine osa tuleb kasutamisele teistes filmides ja osa jääb ajalooliseks materjaliks. Üks osa ajaloolisi materjale on saadetud Moskva ja Leningradi, kes ta kroonikates kasutamist leidnud."
Reportaažfilm tuleb ühel ajal demonstreerimisele viies linnas: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Narvas ja Pärnus. Filmi demonstreeritakse nimetatud linnades eriseanssidena."
Film "Rahva tahe" ekraanile. "Eesti Kultuurfilmi" reportaaž uue Eesti ajaloolistest päevadest (1940). Rahva Hääl, nr 46, 7. aug, lk 5.

21. juuni 1940. "Rahvamiitingule Vabadusväljakule marssis kogu Tallinna töötav rahvas. Ikka uued ja uued rahvahulgad möödusid "Eesti Kultuurfilmi" tööruumidest, mis asusid tollal Harju tänaval, Kapsi ja Ko. maja kolmandal korrusel. Kuid ühteaegu selle juunipäeva tormiliste sündmustega oli ilmunud kaitsepolitsei keeld - rahvamiitingut on rangelt keelatud filmida," kirjutab filmiloolane Ivar Kosenkranius.
""Eesti Kultuurfilmi" tolleaegne operaator August Eljari jutustas, kuidas sügelesid filmimeeste käed. Rahva tahte võimas purse haaras neidki. Ja siis tuli kellelgi leidlik mõte - filmida aknast. Rahvahulgad liikusid ka mööda Harju tänavat ja "Kultuurfilmi" akendest võis jälgida üsna suurt osa Vabadusväljakust. Rakurss oli 21. juuni massimiitingu jaoks küll liiga piiratud ega kajastanud kaugeltki nende sündmuste haaret, kui nii õnnestus filmikaadrites jäädvustada vähemalt veidigi sellest ajaloolisest päevast. /---/
Rahvademonstratsioon Kadrioru lossi ees, rahvavalitsuse võimuletulek ja palju muudki 21. juuni tormilistest sündmustest ei jõudnud ekraanile. Seda agaramalt hakkasid filmimehed tööle aga järgmistel päevadel. Need olid töörohked ajad.
Kaamerad surisesid Rahva Omakitse õppustel, jäädvustasid rahvamiitinguid ja vabalt hingavat Tallinna. Sündmusi oli pealinnas niivõrd tihedalt, et ei juunis ega juulis sõidetud teistesse linnadesse või maale Filmimeestel oli tegemist, et ajale oma kaameratega Tallinnaski järele jõuda." /---/
21. juulil seadsid filmimehed oma kaamerad üles Toompea lossi saalis. Enamik võtteid Riigivolikogu koosolekust tehti sünkroonseina - kaasajale säilitati ajaloolised esinemised, ajaloolised otsused. /---/

""Kultuurfilmi" operaatorid väntasid 5981 meetrit neid ajaloolisi sündmusi, ühe kuuga tegid nad rohkem kui paar aastat tagasi kolme-nelja kuu vältel. Sellest materjalist monteeriti esimene Nõukogude Eesti täismetraažiline film "Rahva tahe", mis juba 1940. a. augusti algul Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Viljandis ekraanile tuli, nädalapäevade möödudes alustas aga oma teekonda üle kogu Eestimaa. "Rahva tahtel" oli tohutu tähtsus - vaatajad kaugeimates maanurkadeski said oma silmaga näha kõike seda, mis moodustas ajalooliste juuni-juulipäevade sisu."
Kosenkranius, I. (1964). Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 82-83.

Filmikajastusi erinevatest aegadest

Karol Ansip iseloomustab oma ülevaates "Sissevaateid Eesti dokumentaalfilmi II" (2007) propagandafilmi „Rahva tahe“ nii:
„Juba 1940. aastal valmis esimene tellimuslik dokumentaalfilm „Rahva tahe“, mis kujutas ajaloolisi juunisündmusi moonutatult ja uuele ideoloogiale vajalikust vaatepunktist. Valitsusvõimu vahetust kajastav „Rahva tahe“ on vormilt reportaaž, kuigi toimuvate sündmuste välisest küljest, sest kaadri taha on jäetud kõik, mis võinuks toimunut kompromiteerida. Süüvides filmis kujutatud sündmuste käiku, nähtuvad mitmed „tõe“ loomise traagelniidid: näiteks miitingu ajal on Vabaduse platsil näha Nõukogude soomusmasinaid ja näeme mitmeid huvitavaid momente häältelugemisest (valimisjaoskonnas seisab hääli lugevate meeste kõrval erariides mees, kes pingsalt jälgib nende liigutusi.“
Valimistel 14. ja 15. juulil 1940 oli tegu nõukogude võimu poolt „organiseeritud valimistega“ Riigikoguvolikokku.
Ansip, K. (2007). Sissevaateid Eesti dokumentaalfilmi II. Teater. Muusika. Kino, nr 7, lk 96. 

Veste Paas, 1987: "Umbes tunniajase demonstreerimiskestusega montaažfilm "Rahva tahe" on hiidreportaaž 1940. aasta juuni- ja juulisündmustest ning 21. juulil alanud vastvalitud Riigivolikogu istungjärgust. 21. juunil 1940 toimunud sotsialistlikku revolutsiooni jäädvustanud kaadrite kõrval näeme veel Eesti Töötava Rahva Liidu organiseeritud uue Riigivolikogu valimiste eelset suurt rahvakoosolekut 13. juulil Tallinnas Vabaduse väljakul, 14. ja 15. juulil toimunud valimisi ja 17. juulil taas Vabaduse väljakul asetleidnud valimistejärgset massimiitingut, millest võtsid osa kümned tuhanded Tallinna käitiste ja asutuste töölised-teenistujad. Sel rahvakoosolekul nõuti juba töörahva saadikute nõukogude loomist, s.o. Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks kuulutamist ja Eesti astumist NSV Liidu koosseisu. Neile soovidele andis deklaratsioonivormi uus Riigivolikogu, avaldades sealjuures veel deklaratsiooni maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ja pankade ning suurtööstuste natsionaliseerimisest. Film lõpeb kaadritega miitingust Võidu väljakul 24. juulil 1940 ning rahvahulkade tervitusdemonstratsioonist Pikas tänavas asunud Nõukogude Liidu saatkonna ees.
"Rahva tahtes" näeme ekraanil J. Varest, J. Lauristini, N. Andresenit, N. Ruusi, A. Veimerit, O. Lauristini, A. Jõeäärt, H. Arbonit ja paljusid teisi revolutsionääre ning töölistegelasi.
"Eesti Kultuurfilmi" tugevamad operaatorid lõid 1930-ndail aastail oma stiili, mida iseloomustas poetiseeritud esemekäsitlus ja mõtisklev eluhoiak. 1940. aasta filmide pildikeel muutub üldistatumaks, olles allutatud eesmärgile anda võimalikult palju teavet, jäädvustada sündmusi nende poliitilises teravuses ja laiahaardeliselt.
Uute teemade ja neile vastavate väljendusvahendite otsinguis pannakse 1940. aasta teisel ja 1941. aasta esimesel poolel algustähised eesti nõukogude filmikunsti arenguteele."
Paas, V. (1987). Ajahetked. Eesti dokumentaalfilm 1920-1940. Tallinn: Eesti Raamat, lk 101. 

Ivar Kosenkranius, 1964: ""Rahva tahe", mille filmimisest võtsid osa K. Märska, V. Parvel jt operaatorid, ei püüdnud olla dokumentaalfilmiks selle sõna sügavas tähenduses. Umbes 50 minuti jooksul andsid selle loojad kroonikalise täpsusega edasi sündmusi, mille tunnistajaks nad olid olnud. Dokumentaalsus ilma materjali erilise valiku ja rõhuta, lihtsalt kroonikareportaaž, ütles neil päevil kindlasti väga palju. Rahvavalitsuse korraldusel demonstreeriti filmi eesti kinodes tasuta. Tõepoolest, vaataja, kes ise ei viibinud 1940. aasta suvepäevadel Tallinnas või kes Riigivolikogu ajaloolistest istungitest ainult lugenud oli, nägi "Rahva tahtest" otsekui valitsuse aruannet oma tegevusest. Neil päevil oli see kindlasti suurim elamus, mida ekraan üldse pakkuda suutis." 
Kosenkranius, I. (1964). Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 83-84. 

"Rahva tahte" kinoreklaam (Postimees, 8.08.1940): "Teie näete suuri miitinguid Vabadusväljakul, rahvasaadikute valimisi, uue tõelise riigivolikogu kokkuastumist, uute deklaratsioonide ja maareformi kuulutamist jne. Teie kuulete rahva hingestatud meeleavaldusi, meie juhtide kõnesid, punaarmee delegatsiooni tervitusi ja elate vaimustatult veel kord läbi kõik need tähtsad ajaloolised sündmused!"
Postimees (1940), nr 212, 8. aug.

Filmi erifondi saatmine

ENSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riikliku Keskarhiivi erifondide osakonna toimik nr 03.8
Lahtisalastamise ja salastamise komisjoni koosolekute protokollid.

Dokumentaalsete materjalide salastamise komisjoni koosoleku protokoll nr 6.
23. novembril 1962
Koos komisjoni liikmed sm-d: Varkki, Aun, Teder, Kaldas, Kukk, Palm.
Päevakorras:
4. Kroonikafilmide laenutamise küsimus.
Komisjon otsustab: mitte lubada välja laenutada ajutiseks kasutamiseks kino-fono-fotoosakonnas säilitatavaid kroonikafilme kuni 1944 aastani, enne nende läbivaatamist komisjoni liikmete poolt, et takistada salajaste või mittesoovitavate kaadrite sattumist üldsuse ette.
Allkirjad

Dokumentaalsete materjalide salastamise komisjoni koosoleku protokoll nr 8.
14. detsembril 1962
Koos komisjoni liikmed sm-d: Teder, Aun, Kaldas, Kukk, Palm.
Koosolekust võtsid osa Arhiivide Valitsuse ülema asetäitja sm Varkki, kino-foto-fonoosakonna ülem sm Tsepnevski.
Päevakorras:
1. Dokumentaalfilmi "Rahva tahe" läbivaatamine.
2. Kunstilise dok.filmi "Eestimaa" läbivaatamine.
Filme demonstreeriti Poliitharidusmaja ruumes Sakala tn. 35.

I Eesti Kultuurfilmi poolt 1940. a. koostatud dokumentaalfilm "Rahva tahe", inv. nr. P-422, käsitleb 1940. a. revolutsioonilisi sündmusi ja nõukogude võimu kehtestamist Eestis. Filmis näidatakse Rahva Omakaitse moodustamist, riigivolikogu uue koosseisu valimist, uue riigivolikogu esimest istungit Toompea lossis ja töötajate demonstratsiooni Vabaduse väljakul Nõukogude Eesti väljakuulutamise puhul.
Komisjon otsustab: anda film "Rahva tahe" tervikuna salajasele säilitamisele, kuna nimetatud filmi ulatuses esineb nii terveid lõike kui ka üksikuid kaadreid tolleaegsest EK(b)P KK esimesest sekretärist Karl Särest, kes saksa okupatsiooni ajal reetis nõukogude võimu.
II Eesti kultuurfilmi ja Leningradi kinokroonikastuudio poolt 1941.a. filmitud kunstiline dokumentaalfilm "Eestimaa", inv. nr. P-463, koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade Eestimaast ja tema ajaloost, II osa käsitleb 1940. a. revolutsioonilisi sündmusi, milleks on kasutatud katkendeid filmist "Rahva tahe", III osas antakse ülevaade esimestest edusammudest Nõukogude Eesti majandus- ja kultuurielus.
Komisjon otsustab: anda kunstiline dok.film "Eestimaa" tervikuna salajasele säilitamisele, kuna filmi II osas sisuliselt korratakse dok.filmi "Rahva tahe" ja temas esineb kaadreid K. Särest.
Komisjoni poolt läbivaadatud filmi pole võimalik salastada osakaupa, kuna sellega lõhutakse filmide terviklikus ja sisuline ülesehitus.     
Allkirjad
ERA.R-18.2.159 Dokumentaalsete materjalide lahtisalastamise ja salastamise komisjoni protokollid. 20.04.1962-24.03.1964

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm