Avaleht » Filmiliigid

Huviinfo

Toonastest ajalehtedest

"Helju Sepp on pärit Valgast, kus ta vanematel on pudukauplus. Tütarlaps, keda võib pidada muusikaliseks imelapseks, sai tänavu aprillis 16-aastaseks. Ta õppis Valga keskkoolis ja sõitis igal nädalal kord Tartu Ellerite juure, kellelt võttis klaveritunde. Pr. Eller andis temale õpetust muusika-teoreetilistes ainetes. Helju Sepp on klaverialal jõudnud juba nii kaugele, et ta on peagu küps konservatooriumi lõpetamiseks.
Koolis õppimise ja üheaegselt Tartus muusikalist haridust omandamas käimine on nõudnud pingutusi nii tütarlapselt kui ka ta vanematelt, kes ei või kiidelda jõukusega. Kuid haruldaselt kohusetruu ja püüdlik noor kunstnik sai kõigist rakustest üle, kuuludes ka koolis parimate õpilaste hulka. Nüüd on püüdliku ja anderikka tütarlapse pingutused kuhjaga tasutud ja teda võib oodata suur tulevik."
Heljo Sepp võitis kümne riigi kandidaadid (1938). Päevaleht, 12. mai, lk 5.

"Eksamid, mis paremuse järjekorda pidid tõestama, kestsid kaks päeva, toimudes viieliikmelise komisjoni ees, kuhu kuulusid Londoni muusikaeksperdid ja õppejõud. Kandidaadid kutsuti üksteise järel halli, kus viis kohtunikku istet olid võtnud ja ükskõiksete nägudega klaveri taha asuvaid kandidaate fikseerisid.
Heljo Seppa esimesed enda poolt valitud palad - Bach ja Beethoven, - olid peagi läbi mängitud, kohtunike rahuldudes juba mõne minuti jooksul. Liszti "Campanella" läbi saali kõlades tõusid aga mõned zhürii liikmed juba üles ja asusid klaveri juurde vaatama, kuidas noore kunstniku sõrmed väledalt töötasid. Liszti "12-nda rapsoodia" juurde jõudes, olid aga kõik hindajad juba klaveri ümber kogunenud. Lõpetades Heino Elleri 2-se ja 6-da prelüüdiga, oli eksami esimene osa läbi ning zhürii liikmed hakkasid huviga Heljo Seppa sõrmede pikkust ja käemusklite tugevust mõõtma.
Preili Seppal tuli nüüd seljaga klaveri poole istuda ning eksami komisjoni esimehe poolt mängitavaid toone nimetada, mis peagi ta absoluutsest kuumisest tunnistust andis. Suurepäraselt õnnestus ka otse lehelt mängimine, a prima vista, nagu seda nimetatakse, ning selleks oli üks Cyrill Scotti etüüde. Järgmisena tuli tal üks pala transponeerida, s.o. tooni võrra madalamalt mängida kui nootides näidatud. Ka selle katse sooritanud, istus eksamineeriv professor klaveri taha ning hakkas mängima, kusjuures Heljo Sepp igakord ütlema pidi, kui professor helitõusu muutnud oli. Vigadeta õnnestus tal ka muusikaliste fraaside järelemängimine. Viimases osas mängis eksamineerija ette muusikalise teema, mille H. Sepp valsiks pidi improviseerima, mis väga hästi korda läks.
Eksamid läbi, korraldati võitja auks rida vastuvõtte, milledest ka Eesti saadik ja proua A. Schmidt osa võtsid, ning pidulikul diplomi üleandmisel öeldi nii mõnigi sügav kompliment Eestile, kust nii suurte annetega ja muusikalise haridusega noor kunstnik on võrsunud."
Eesti tutvustajana Londonis (1938). Lõuna-Eesti, 20. mai, lk. 3.

Isikuid

Heljo Sepp (sündinud 15.10.1922 Valgas) on eesti pianist, pedagoog ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor. Õppinud klaverit esmalt Heino Elleri abikaasa Anna Elleri juures, seejärel Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki klaveriklassis ja Moskva Riiklikus Konservatooriumis Heinrich Neuhausi juhendamisel. Heljo Sepp on õppinud ka kompositsiooni Heino Elleri kompositsiooniklassis.
1938. aastal osales ta Heino Elleri soovitusel Londoni rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil ning võitis 11. mail 1938 Briti Muusikanõukogu muusikaauhinna ja kolmeaastase stipendiumi (250 naelsterlingit aastas) õpinguteks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, mis andis talle võimaluse end täiendada maineka pianisti Vivian Langrishi käe all, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli.
Heljo Sepp, http://et.wikipedia.org/wiki/Heljo_Sepp (09.05.2011).

Heino Eller (07.03.1887 Tartu – 16.06.1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 1907–1908 õppis viiulit, hiljem aastatel 1913–1915 ja 1919–1920 kompositsiooni ja muusikateooriat. 1920–1940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alfred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.
Heino Elleri käe all on muusikalist haridust omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera. Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.
Heino Eller, http://et.wikipedia.org/wiki/Heino_Eller (09.05.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm