Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Ruhnu (1990)

Eesti Kroonika nr 14 (1458), juuli 1990

temaatiline

Sisukokkuvõte

Ülevaade elust ja inimestest Ruhnu saarel.

Ruhnu majakas ja rannajoon ning lagunenud talumajad. Lambad jalutavad mööda talumajast, mille õuel liigub pearätikuga naine, vikat käes. Diktoritekst tutvustab Ruhnu saart. Naine lapsega mootorrattal, mees lehvitab mootorratta järelkärust. Enamikes peredes peetakse loomi, aga enam ei leidu ühtki meest, kelle põhitöö oleks kalapüük. Meretöö on viimaste aastatega välja suretatud. Ruhnu kauplusest väljub meest, koer jookseb tema kannul.

Kunagised Ruhnu rootslased, kes 1944. aastal Rootsi põgenesid, on tulnud taas Ruhnule. 1944 lahkus peaaegu kogu elanikkond, saarele jäi vaad paar peret. Külalised uurivad Ruhnu kaarti ja käivad surnuaial, vaatavad riste ja otsivad lähedaste haudu. Esimesed kirjalikud teated Ruhnu rootslastest pärinevad 14. sajandist, aastasadu olid nad saare peremehed. Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis, 17. sajandist pärit Ruhnu puukirik. Kiriku sisevaated – kantsel ja perepingid omanike nimedega, peremärgid pinkidel. Rahvarõivis endised ruhnulased ja nende järeltulijad väljuvad Ruhnu kivikirikust. Oma mälestusi jagab Fredrik Österman (sünkroon), istub omaenese kätega ehitatud maja ees. Rootslased Ruhnu koolimaja ees. Lagunenud maja, mehed lähevad vanasse taluhoonesse, seltskond seisab maja ees, mehed uurivad akent, inimesed vestlevad puude all. Mehed vaatavad kaevu, ämbriga võetakse kaevust vett. Kohalikud jätavad sadamas rootslastega hüvasti ja lehvitavad lahkuvale laevale.

Saare kohal lendab helikopter, mis peab ühendust Ruhnu ja Kuressaare vahel. Tavaliselt tehakse paar reisi päevas. Veetakse inimesi, posti ja toiduaineid. Kopter maandub ja inimesed väljuvad, nõukogude sõdur viib asju kopterisse. Tee peal seisab mees koeraga. Teine mees sammub läbi merevee jahi juurde. Sadamakai paadiga. Neli aastat tagasi viidi saar Pärnu alluvusest Kuressaare alla. Oma kabinetis räägib toimunud muutustest külanõukogu esimees Priit Meerits (sünkroon): peremehe vahetusega algas ulatuslik ehitustegevus, alustati sada süvendustöödega ja võeti käsile Mini-Priidu tüüpi majade ehitamine. Kaadris uued majad ja ehitatavad hooned, mehed panevad katust. Sügisel saavad valmis saun ja juuksur. Mees kaevab kraavi, linttraktor puukände lükkamas, maaparandustööd. Räägib maaparandaja Vello Ojala (sünkroon): poolest maast tuleb põllumaa, teisest heinamaa, aga ei tea, mida tulevik toob – kas selle maa jaoks ka harijaid leidub? Tuulik, rohtukasvanud kasvuhoone karkass, taluhooned. Kohalikud vestlevad õuel. Räägib Salev Kaljulaid (sünkroon), kes on Ruhnus elanud 32 aastat: aja jooksul on kadunud kalapüük, paljud pered on saarelt ära kolinud. Vaade õuele, kus mees ehitab paati. Külatee, taluväravad, kombain puude all. Lõpukaadrites jälle naine lapsega mootorrattal, lagunenud talud, mees veab käru, kus istuvad pisikesed lapsed. Priit Meerits näeb Ruhnu saart eelkõige turismikeskusena: see on väike looduslik paradiis, ilusa mererannaga, siiani veel suplemiseks kõlbliku veega. Lapsed rannal, hiljem liuglevad liivajärsakust alla. Mets, puuskulptuurid, koer purdel, taustal laevavrakk ja jaht merekaldal.