Eesti Kongress 11.–12. märts 1990 (1990)

Eesti Kongress

Eesti Kongress oli Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Eesti Kongressi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel.

24. veebruar 1989 - Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada Eesti Vabariigi kodanike üldine registreerumine ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse, Eesti Kongressi.
Asutati Eesti kodanike komiteede liikumise Ajutine Sidetoimkond (AST).
24. veebruar 1990 - Eesti Kongressi valimised. Valimas käis 557613 Eesti kodanikku ja 34345 kodakondsuse taotlejat.
11.–12. märts 1990 - Eesti Kongressi esimene istungjärk "Estonia" kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Heinrich Marga tervituse Eesti Kongressile luges ette Mihkel Mathiesen.
Kokku peeti kümme Eesti Kongressi istungjärku.
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kongress (3.08.2012).

Mait Raun. EESTI KONGRESS 1990-1991. (käsikiri 1999)

Kuulutades end “Manifestis” küll “tänasest Eesti Vabariigi seadusliku riigivõimu taastajaks” ning hakates taotlema “kõikidelt riikidelt ja rahvusvahelistelt institutsioonidelt Eesti Kongressi tunnustamist Eesti Vabariigi riigivõimu ainsa seadusliku taastajana”, jättis Eesti Kongress tegevusruumi ka Eesti NSV Ülemnõukogule. Koostööaldis kaksiksuhe vormistati “Tegevuskavas”: “Eesti Kongressi ainupädevusse kuuluvad Eesti Vabariigi riikliku ja rahvusvahelis õigusliku staatuse küsimused üleminekuperioodi vältel. Eesti NSV Ülemnõukogu ja tema poolt moodustatud omavalitsus on okupatsioonivõimu kohalikud haldusasutused. Eesti NSV haldusasutuste pädevusse kuulub tsiviilelu normaalse funktsioneerimise ja korra tagamine Eestis üleminekuperioodi vältel. Sealjuures peab Eesti NSV haldusasutuste tegevus täielikult vastama rahvusvahelise õiguse normidele ning olema kooskõlas Eesti Kongressi otsustega.
http://raun.kongress.ee/07ajalugu/ek19901991.html