Rahvuslipu heiskamine Pika Hermanni torni (2) (1989)

Sündmuse sisepoliitilisest taustast

"24. veebr. päikesetõusul heisatakse Tallinna Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Rahvuslipu heiskamist kritiseerib ühelt poolt Interrinne, kes väidab selle olevat kontrrevolutsioonilise ettevõtmise. Teiselt poolt teevad seda rahvuslikud organisatsioonid - sinimustvalget lippu tohiks riikliku sümbolina kasutada alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Päeval Tallinnas Raekoja platsil peetaval miitingul loeb Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) esimees Trivimi Velliste ette Eesti Kristliku Liidu (EKL), EMS-i ja ERSP ühisdeklaratsiooni, milles öeldakse, et Eesti Vabariigi väljakuulutamine on aegumatu tähtsusega sündmus ning tema õiguslik ja aateline järjepidevus pole katkenud.
/.../
Õhtul "Estonia" kontserdisaalis toimuval aktusel ütleb Velliste, et rahvuslipu heiskamine Pika Hermanni torni loob võltsnägemuse iseseisvusest."

Sinimustvalge taas Pika Hermanni tornis. Rmt: XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. IV osa. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 201.

Rahvuslipu heiskamist meenutab toonane Toompea valveteenistuse vanem Heini Valdmann

"Koos rahvariietes laululaste Helen Lepalaane, Sille Priksi, Madis Laansalu ja Rauno Tageliga tõusis Valdmann varahommikul Pika Hermanni tippu. Rahvuslipp kerkis lipuvardasse kell 8.33.
"See oli uskumatu, täielik üllatus, kui see sinimustvalge kord lehvima sai," ütleb Valdmann. Tema mäletamist mööda kogunes siis Toompeale kümneid tuhandeid inimesi."  

Allikas: Lakson, P. (2017). Punalipu langetaja töötab bussijuhina. Postimees, 25. veebr, lk 9.