Avaleht » Filmiliigid

E. A. K. K. vanameistrite näitus (1938)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 3, 2/5

Filmikroonikad Kestus: 01:29

Huviinfo

E. A. K. K. - Eesti Akadeemiline Kunstnike Koondis

Näituse  kajastusi ajakirjanduses

”Nüüdsel EAKK näitusel on eriti rõhku pandud Baltimaade kunstnike töödele. Väljapanekud koguti eraisikutest kollektsionääridelt Tallinnast. Näituse kataloogis toonitatakse, et vanameistrite näitusel olevat pedagoogiline ülesanne. Tahetakse võimaldada neile, kel juhust pole olnud välismaiste kunstikogudega tutvumine, endiste aegade kunstitöid originaalides näha.”
Soonberg, L. (1938). Vanameistrite näitus. Uus Eesti, 14. jaan, lk 6.

”Siin esineb nii eestlasi kui muulasi, kes kas elanud kohapeal või tarvitanud oma teoseis motiive Eesti inimestest ja maastikest. Nõnda Köler, Weizenberg, Adamson, Neff, Gebhardt, Hoffmann ning palju teisi, ka päris tundmatuid autoreid”.
Artklis, mis kajastab näituse avaüritust, on ära toodud ka pilt Adolf Northeni maalist "Napoleoni tagasitulek Moskvast", mis on pärit kindral J. Laidoneri kunstikogust.
Kunstihoones avati vanameistrite näitus (1938). Uus Eesti, 6. jaan, lk 2.

Isikuid

Amandus Heinrich Adamson (12.11.1855 Uuga-Rätsepa - 26.06.1929 Paldiski), eesti kujur. Õppis 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri. Oli 1901-04 Stieglitzi kunstitööstuskooli õppejõud, sai 1907 Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918 asus elama Paldiskisse. Kasutas materjalina oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit. Loonud hulgaliselt portreid, monumente, dekoratiivtöid jm. Monumentidest tuntakse eelkõige "Russalkat" (1902, Tallinnas), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast (1926, Võrus) ja L. Koidula mälestussammast (1929, Pärnus). Vt ka Nurk, T. Amandus Adamson. Tallinn: 1959.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1985). 1. kd. Tallinn: Valgus, lk 54.

Ivan Aivazovski (29.07.1917 –2. 05.1900), armeenia päritolu vene maalikunstnik, Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik. Õppis aastast 1833 Peterburi Kunstiakadeemias ja täiendas end selle stipendiaadina 1940-44 Itaalias. Tuntust kogunud eeskätt oma meisterlike meremaalidega.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1985). 1. kd. Tallinn: Valgus, lk 97.

Oskar Georg Adolf Hoffmann (5.02.1851 Tartu - 3.03.1912 Peterburi läh), eesti maalikunstnik ja graafik. Õppis 1872-77 Düssedorfi Kunstiakadeemias. Töötas Düsseldorfis, Tartus ja aastast 1883 Peterburis. Loonud hulga karakteerseid realistlikke eesti talupoegade portreid ja grupipilte, olustiku- ja maastikumaale, viljelenud ka akvarelli ja oforti.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1988). 3. kd. Tallinn: Valgus, lk 452.

Julius Sergius von Klever (31.01.1850 Tartu - 1924 Leningrad), baltisaksa maalikunstnik. Õppis 1867-76 Peterburi Kunstiakadeemias, aastast 1878 samas akadeemik, aastast 1881 professor. Sai populaarseks päikesetõusu ja -loojangut kujutavate maalidega. Jäädvustanud ka Eesti maastikumotiive.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1989). 4. kd. Tallinn: Valgus, lk 591.

Johann Köler (Köhler, Koeler, lisanimi Wiliandi, 8.03.1826 Suure-Jaani khk. - 22.04.1899 Peterburi), eesti maalikunstnik, eesti  rahvusliku maalikunsti rajajaid ja rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhte. Õppis  Peterburi Kunstikadeemias 1844-55 maalikunsti, sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguvärast" (1855) eest väikese kuldmedali. Lõi Pariisis Cesise kiriku altarimaali (1958), esitas Roomas 1959.a. näitusele selle maali teisendi "Kristus ristil", mille eest pälvis 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Maalis Roomas elades rohkesti itaalia maastikke, olustikustseene ja rahvatüüpe. Töötas aastast 1962 Peterburi Kunstiakadeemias, oli keisri perekonna kunstiõpetajaks.
Osales paljudes eesti rahvusliku liikumise üritustes, tegeles elu lõpuni talurahva- ja maaküsimusega. Lõi kodumaa ainestikul mitu oma parimat teost - "Ketraja", "Hiiu naised kaevul", F. R. Kreutzwaldi portree. Võitis Peterburis suure tunnustuse karakteersete portreedega. Köleri loodud Tallinna Kaarli kiriku apsiidifresko "Tulge minu juurde" (1879) on eesti kunsti esimene monumentaalmaal. Eestis sai Köleri looming üldtuntuks posthuumselt (vt ka V. Erm. Lähtemeistrid. Tallinn: 1984).
Eesti entsüklopeedia (1990). 5. kd. Tallinn: Valgus, lk 320.

  
Vladimir Makovski (7.02.1846 - 21.02.1920), vene mmalikunstnik, Peterburi Kunstiakadeemia tegevliige (1893). Õppis 1861-66 Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, oli 1882-94 õppejõud Moskvas, 1894-1812 Petrogradis. Kuulus predvižnikute hulka, taunis akademismi, kujutas palju linna ja maa argielu ning poliitikasündmusi.
Eesti entsüklopeedia (1995). 6. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 130.

 
August Ludwig Weizenberg (6.04.1837 Kanepi läh. - 22.11.1921 Tallinn), eesti kujur, rahvusliku skulptuuri rajaja. Õppis 1965-68 Peterburi ja 1870-73 Müncheni Kunstiakadeemias, kust sai klassitsistliku koolituse. Elas 1890-1914 Peterburis, seejärel Tallinnas. Tema teoste paremiku moodustavad marmorist portreed. Tuntud on eesti mütoloogia ainetel loodud kujud "Vanemuine", "Linda" (aastast 1920 Lindamäel Tallinnas), "Kalevipoeg", "Hämarik" ja "Koit". 1920 avas Kadrioru lossis oma skulptuuride püsinäituse. Mälestussammas Kanepis (1937, kujur E. Jõesaar).
Eesti entsüklopeedia (1998). 10. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 285.

Filmiarhiivi toimikust:

Kroonikapala annotatsiooni lisas 199/2 toodud ümbertrükk Päevalehes 8. jaanuaril 1936 avaldatud EAKK teatest näitab, et tegu oli juba traditsiooniks kujunenud üritusega.
Teate tekst:
"Eesti Akadeemiline Kutseõigusliste Kunstnikkude Koondis korraldab Kunstihoones
VANAMEISTRITE TÖÖDE NÄITUSE
9.-30. jaanuarini 1936.a.
Näitus avatud kella 10-18, avamispäeval kella 2-18.
Pääsmed: täiskasvanuile a 50 cnt, õpilastele a 25 cnt.
Näituse kinnine avamine neljapäeval 9. jaan. kell 12 päeval, millest palutakse osa võtta tööde omanikke, toetajaid ja liikmeid."  



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm