Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Hitler & Stalin 1939 (1989)

Sisukokkuvõte

Dokumentaalfilm „Hitler ja Stalin 1939“ on ajalooline ülevaade 1938. aastal alanud poliitilistest sündmustest, mis kulmineerusid kahe totalitaarse režiimi, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamisega Moskvas 23. augustil 1939. aastal.
1930. aastate teiseks pooleks kujuneb maailmapoliitika suurimaks probleemiks Saksamaa kontrollimatu sõjaline tugevnemine. Sellele vastuseismiseks üritatakse tihedamat koostööd stalinliku Nõukogude Liiduga, kuid viimase välispoliitilised nõudmised Ida-Euroopa suhtes ei võimalda kokkuleppe saavutamist. Ida-Euroopa riigid jäävad agressiivsete ja totalitaarsete Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele. 1938. aasta Müncheni kokkulepe Prantsusmaa (Edouard Daladier), Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler) ja Itaalia (Benito Mussolini) vahel lubas Saksamaal hõivata sakslastega asustatud Tšehhoslovakkia osad. Tšehhimaa osade okupeerimisele järgneb Saksamaa jõudude suundumine Leetu, mis Hitleri kohalolekul loovutab „pooleldi vabatahtlikult ja pooleldi sunniviisi“ Saksamaale Memeli ehk Klaipeda alad 22. märtsil 1939. aastal. Pärast läbirääkimiste nurjumist lääneriikidega hakkab Nõukogude Liit lähenema Saksamaale, mis kulmineerub 1939. aasta augustis sõlmitud mittekallaletungilepinguga (Molotovi-Ribbentropi või ka Hitleri-Stalini pakt). Kokkuleppe salaprotokoll jaotab mõjusfäärid Ida-Euroopas. Balti riigid, Soome, Ida-Poola ja Bessaraabia jäävad Nõukogude Liidu, suurem osa Poolast Saksamaa mõjusfääri. Huvisfääriline tegevus algab 1. septembril 1939, mil Saksamaa ründab Poolat, 17. septembril teeb sama ka Nõukogude Liit. Sõjaliselt võimsaks peetud Poola purustatakse vähem kui kuuga. Poola riik likvideeritakse ning jaotatakse Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Võitjad peavad ühise võiduparaadi Brest-Litovskis 22. septembril 1939. aastal. Kaks esimest vallutusaastat tegutsevad Hitler ja Stalin käsikäes. 1939. aasta septembri lõpus sunnib Nõukogude Liit Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud. Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutatakse Nõukogude sõjaväebaasid. Alates 18. oktoobrist tuuakse Eestisse lepingu järgi 25 000 nõukogude sõjaväelast. Riikide piiridel mängitakse hümne ja lasti kahuritest aupauke. Balti riikidesse saadetakse nõukogude emissarid ( Andrei Ždanov, Andrei Võšinski). Kohalike kommunistide abil „rahvavalitsuse“ kehtestamisega algab Eesti „vabatahtlik“ ühinemine Nõukogude Liiduga. Samasugust poliitikat kasutatakse ka Läti, Leedu suhtes. Oma võimu kindlustamiseks kasutab NKVD „rahvavaenlaste“ ja „kontrrevolutsiooniliste elementide“ likvideerimist. 1940. aasta aprillis-mais hukatakse Katõni metsades Poola vallutamise käigus arreteeritud 22 000 Poola ohvitseri. Eestis pannakse toime massilised hukkamised 1941. aastal Tartus ja Kuressaares. Samasugused saatused tabavad lätlasi Riias, ukrainlasi Lvovis. Natsliku holokausti ohvriks langevad juudid. Soome ei allu pakti survele. 1939. aasta novembris ründab Nõukogude Liit Soomet, lennuvägi pommitab Helsingit (30. november 1939). Algab Talvesõda, mille kuulsusetu lõpp 1940. aastal toob Nõukogude Liidule suuri kaotusi. 1940. aasta aprillis marsivad Saksa väed võidukalt, „ilma ühegi vahejuhtumita“ sisse Kopenhaagenisse, langeb Oslo, mais variseb Saksa tulirelvade all kokku Rotterdami kaitse, juunis alistub Prantsusmaa. Edu on kõikjal nii Hitleril kui ka Stalinil. 1940. aasta kevadsuveks jõuavad Nõukogude väed ähvardavasse kaugusesse Saksamaa naftavarudele Rumeenias ja Saksamaa kuulutab 22. juunil 1941. aastal Nõukogude Liidule sõja. Stalin kõneleb oma rahvale: „Vennad ja õed! Punaarmee võitlejad! Vaatamata Punaarmee tugevale vastuseisule on meie kodumaa kohale tõusnud tõsine oht“. Senini käsikäes tegutsenud suurriigid sööstavad sõtta teineteise vastu …ja võitjaks jääb totalitarism. Kahe totalitaarse režiimi vaheline sõda on toonud inimkonnale ohvreid, millele pole õigustust.
„Hitler & Stalin 1939“ on keerulise struktuuriga montaažfilm, milles kasutatud arhiivmaterjalidest on sündinud täiesti uus terviklik, õigluse sõnumit kandev teos. 1989. aasta augustis toodetud avastusliku ja poliitiliselt julge, kohati šokeeriva dokumentaalfilmi materjal räägib iseenda eest. Kasutatud on materjale aastatest 1935-1946, Eesti presidendi visiidist Poola kuni Nürnbergi vangiväravateni. Pearõhk on Teise maailmasõja lähenemisel ja algusel Poolas, Baltimaades, Soomes. Molotov-Ribbentropi pakti olemasolu tunnistas Nõukogude Liit 1989. aasta detsembris.