Mälestussammas president K. Pätsi sünnikoha tähistamiseks (1939)

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi mälestussamba lugu

Kroonikapala alguses toodud lõik näitab Konstantin Pätsi külastamas oma sünnitalu Tahkurannas Metsa külas 1938. aasta suvel. Siis paigaldati sünnitalu ette, vastu majaseina pronksist mälestustahvel. Selleks ajaks pidi ajakirjanduse andmeil olema valmis ka kolmnurkne väljak (ca 1 ha) tulevase ausamba püstitamiseks.
Oma isa sünnikoha tähistamiseks püstitatud monumendi avamisel Tahkurannas viibisid ka presidendi mõlemad pojad - Leo Päts ja Viktor Päts.

Aasta hiljem, 25. juunil avatud mälestussamba autorid olid arhitekt Anton-Lembit Soans ja skulptor Ferdi Sannamees. Seda ümbritseva pargi kujundas Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa.

11. augustil 1940 sammas lõhuti.

Ilmeka pildi okupatsioonirežiimi brutaalsetest tegudest ja manipuleerimisvõtetest, mis tegelikult iseloomustavad kogu Stalini-aega, annab Rahva Hääle 1940. aasta artikkel:
"Möödunud pühapäeva õhtupoolikul peeti Tahkuranna - Võistes rahvakoosolek, mille lõppedes võeti ette rongkäik 5 km eemal asetseva K.Pätsi ausamba juurde. /.../ Meeleavaldajad nõudsid, et K. Pätsi ausammas tuleb purustada, sest praeguses olukorras pole enam mõtet kurnajate ausammastel. /.../ Seejärgi kiskusid meeleavaldajad K. Pätsi ausamba maha. (Edasi järgnevad samas artiklis paljastavad faktid samba ehituskomitee tegevusest jne).

K. Pätsi mälestussammas taastati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Taasavamine toimus 25. juunil 1989, samba esmaavamise 50ndal aastapäeval. Rekonstruktsiooni autoriteks olid A.Mänd ja Mati Karmin.

Allikad:
Mälestusmärk riigihoidja K. Pätsi sünnikohas avatakse Vabaduspühal 1938. a (1937). Uus Eesti, 12.sept.
Kogu maal loitis võidutuli. Võidupüha ja Pärnu pidustuste haritipp (1939). Päevaleht, 26. juuni.
Töötava rahva kurnaja ausammas kisti maha (1940). Rahva Hääl, 14. aug, lk 8.
Tahkuranna vald, http://www.tahkuranna.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=615&Itemid=150, 23.06.2011.
FA lisadokumendid Lisa 283/1 (EFA 4, s. 283).

Isikud kroonikapalas

Konstantin Päts (23.02.1874 Tahkuranna – 18.01.1956 Buraševo, Kalinini obl. Eesti riigitegelane, jurist, ajakirjanik, riigivanem 1921-1924; 1931-1934, peaminister riigivanema ülesandeis 1934-1937, Eesti vabariigi esimene president 1938-1940. Vabadusristi I liigi 1. ja III liigi 1. järk. 1940 vahistati, küüditati koos perega NSV Liitu, suri vangistuses.
Eesti entsüklopeedia (1994). 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 615-616.

Johan Laidoner (12.02.1884 Viiratsi vald - 13.03.1953, surmakoht teadmata). Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral (1939). Lõpetas 1905 Vilno sõjakooli ja 1912 Peterburi kindralstaabi akadeemia. Osales I Maailmasõjas. Vabadussõja ajal (dets.1918 - märts 1920) Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja. Küüditati 19.07.1940 NSV Liitu, Penzasse. 1941 arreteeriti, viibis Penza, Kirovi, Ivanovo, Moskva Butõrka ja Vladimiri vanglas. Vabadusristi I liigi 1. järk ja III liigi 1. järk.
Eesti entsüklopeedia (1990). 5. kd. Tallinn: Valgus, lk 379-380.