Otsingutulemused

Üleliidulise Kaubanduspalati Presiidiumi tellimusel valmistatud lühifilm kajastamaks elu ja tegevust Nõukogude Eestis. Film on mõeldud demonstreerimiseks 1964. aasta märtsis-aprillis Genuas toimuval NSV Liidu kaubandus-tööstusnäitusel ja ka hilisematel välisnäitustel.

Visioonid hilisõhtusest linnamelust ja ühe hulkuva kõutsi tutvusest koduse kiisukesega. Meeleoluka sõnadeta loo jutustaja osa on kanda värvikal helikeelel.

Dokumentaalfilm Soome Vabariigi presidendi Urho Kaleva Kekkoneni ja tema abikaasa Sylvia Kekkoneni neljapäevasest mitteametlikust visiidist Eesti NSVsse 1964. aasta märtsis. Külaliste vastuvõtud Tallinna lennujaamas, Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi hoones Kadriorus, Tallinna raekojas, Tartu ülikoolis, Teaduste akadeemias jm. Tartu ülikooli aulas peab Kekkonen eestikeelse tervituskõne ja Käärikul teeb koos saatjatega läbi pika suusaretke. Enne lahkumist antakse kõrgete külaliste auks kontsert Estonias, kus esinevad eesti kunstimeistrid. Rahvas tänavatel ja kohtumistel tervitab soojalt hõimurahva presidenti – esimest pärast sõda Eestit külastavat välismaist riigipead.

Looduslüüriline etüüd talvest. Meeleolukaid talviseid loodus- ja linnavaateid saadab Lehte Hainsalu luule.

Portreefilm tunnustatud näitlejast ja maailmamainega teadlasest-botaanikust Albert Üksipist (1886–1966), mitmekülgselt andekast inimesest. Oma teatriteed alustas ta Narva amatöörtruppides, oli hiljem Estonia teatri näitleja ja õppejõud ENSV Riiklikus Teatriinstituudis. Ta asutas ka Estonia teatri arhiivimuuseumi, kirjutas kultuurist ja teatrist ning tõlkis Vene kirjanduse klassikuid. Ta oli suurepärane taimetundja, hunditubakate spetsialist. Tallinna Provintsiaalmuuseumis korrastas ta suure herbaariumikogu, mis sai hilisema Eesti Loodusmuuseumi aluseks. Oma 5000-lehelise herbaariumi annetas ta Tartu Ülikoolile. Tutvustatakse Üksipi kujunemislugu ja tegevust, abiks tema meenutused, arvukad vanad fotod ja ajaleheartiklite väljalõiked.

Kolm novellilikku portreed Eduard Vilde nimelise kolhoosi eri põlvkondade tööinimestest. Esimeses novellis mõtiskleb vana mees oma talunikuelu üle Eesti Vabariigi ajal ja räägib tööst aidamehena enne ja nüüd. Teises novellis räägib laudas karjabrigadirina ametis olev naine oma tööst ja selle muredest. Kolmanda novelli peategelaseks on noor traktorist ja mehaanik Heino, kes teab, et ilma õppimata põldu harida ei saa. Kokku on sulatatud kõnelejate kaadritagune loomulik kõnepruuk ja poeetiline pildikeel.

Eesti põhjapoolseimal Vaindloo saarel Soome lahes elab kaks majakavahtide abielupaari lastega, kokku kuus hinge. Filmitegijad jälgivad saareelanike igapäevaelu, nende töid ja tegemisi.

Kümmekonnale 46. keskkooli õpilasele esitab Rein Karemäe ühe küsimuse: "Mis sulle sinu koolis kõige rohkem meeldib?" Vastustest kooruvad välja erinevad iseloomud ja noorte kujud, mis pildilise taustaga kokku loovad mulje koolist ja selle elurõõmsast perest.

Portreefilm Eesti kultuuriloo ühest tammest, markantsest näitlejast ja näitejuhist Ants Lauterist. Milles peitus saladus, et aastad ei hakanud Lauterisse kinni, et ikka püsis kunsti esireas? Küsitleb Voldemar Panso.

Filmis tutvustatakse rannakalurite tööd, noorte meremeeste praktikat nõukogude kalatraaleritel ja tööstusliku kalalaevastiku sündi Kuuba vabariigis. Haruldased on kaadrid Fidel Castrost kõnet pidamas ja uut laeva šampusepudeliga ristimas.