Otsingutulemused

Läbilõige Eesti laulupidude ajaloost. Igal rahval on oma traditsioonid, mis harva ulatuvad kogu rahvast ühendava ühisloominguni. Laul on olnud eestlaste rahvusliku eneseteostuse väljendajaks, sest sajandeid on Läänemere äärsel maalapikesel keelanud ja käskinud võõras võim. Maailma suurim ühendkoor ainult miljonilisel rahval on läbi aegade kandnud eestlaste vabadusiha. Me laulame, järelikult oleme veel olemas. Käsikiri Ivar Trikkel, režissöör Vallo Kepp, toimetaja Heli Tiks.

Poeetiline vaatefilm Valgamaast ja tema inimestest, Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva tähistamine.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

Film tutvustab üht ainulaadsemat terviklikult säilinud kindlusehitist - Kuressaare piiskopilinnust. Ülevaatliku pildi annab ning lossi ajaloost ja selle arhitektuurist kõneleb Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti. Oluline koht filmis on lossivaimul ja linnuse ajaloost pärinevatel legendidel. Autor Kristjan Svirgsden

Tallinn Konservatooriumi osast Eesti kultuuripildis Gustav Ernesaksa, Heljo Sepa, Ivo Kuuse, Toomas Velmeti, Eino Tambergi ja Hugo Lepnurme hinnanguil. Filmis on kasutatud arhiivimaterjale esinemistest, lisaks katkendeid konservatooriumi juubeliõhtult Estonia kontserdisaalis.

Filmi aluseks on Veljo Tormise "Eesti ballaadid" - teos, mis kätkeb eneses meie esivanemate poolt sajandite vältel talletatud elutarkusi ja -kogemusi. Režissöör-lavastaja Jüri Tallinn, režissöör-koreograaf Ülo Vilimaa, toimetaja Heidi Pruuli.

Filmiuurimus Tartu Ülikooli Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi varade saatusest. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Tartu Ülikooli, tollase Jurjevi Ülikooli varad - kunstiteosed, raamatukogu, dokumendid, arhiivid, õppevahendid sealhulgas ka väärtuslikum osa 1803.aastal rajatud muuseumi kollektsioonist - Permi, Nižni-Novgorodi ja Voroneži. Miks ei ole siiani kõik need väärtused tagasiteed leidnud? Film annab ülevaate nii Tartu- kui ka Voroneži-poolsest suhtumisest.

Rukkilill - tavaline umbrohi rukkipõllul... Tagasihoidlik rukkilillekimp, mida ikka ja jälle kingitakse elluastujaile, paariminejatele ning kõigile, kellele tagasihoidlikult ja väärikalt tahetakse austust avaldada. Rukkilille kujutis esineb Muhu ja Lääne-Eesti roositud vaipades ning mujalgi rahvariide tikandeis. Rukkilill on Eesti rahvuslill - töörikka elu sümbol. Režissöör Rein Maran.

Mõisakontsertide eel kõneleb Eduard Vilde nimelise kolhoosi kultuuriosakonna juhataja Valdur Liiv Rägavere restaureeritud mõisahoonest süvamuusikute eelistatud esinemispaigana. Kolhoosi endine esimees Erich Erilt meenutab aga, mida tema silmas pidas mõisa restaureerima asudes. Kristjan Svirgsdeni autorifilm.

1944. aasta laastav sõjasügis sundis kodumaalt lahkuma üle 70 000 eestlase, teiste seas ka umbes kolmandik Eesti Kirjanike Liidu liikmeist. Film kõneleb elust paguluses ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi sünnist 1951. aastal Lundis, mille eestvedajaks ja hingeks Bernard Kangro. Kõnelevad õpetaja, pensionär Olli Antsov, kirjanikud Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Arno Vihalemm, Arvo Mägi, Raimond Kolk, Helga ja Enn Nõu, Paul-Eerik Rummo, kirjastaja Lembit Kriisa ja kiviraidur Heino Raudsepp. Filmitud Stockholmis, Lundis, Uppsalas, Ystadis, Tallinnas ja Võrumaal.