Otsingutulemused

Rein Raamatut (1931) võib õigusega pidada eesti joonisfilmi ja animatsioonikunsti suureks teerajajaks. 1970–71 külastas ta Moskvas Sojuzmultfilmis tulevaste kunstnike-multiplikaatorite kursuseid, kus tutvus joonisfilmi tehnoloogia, selle erinevate etappide ning režii- ja dramaturgiaküsimustega. 1971 rajas Rein Raamat Tallinnfilmi juurde eraldi joonisfilmigrupi, praeguse Eesti Joonisfilmi eelkäija ja töötas selle juhina 1989. aastani. Filmide kaasloojaiks valis Raamat võimekamaid ja omanäolisemaid kunstnikke, heliloojaid ja operaatoreid, kellega koostöös sündisid joonisfilmid, mis on leidnud kõige laialdasemat tunnustust.

Enn Põldroos on portreteerinud tervet hulka tuntud vaimuinimesi ja ühiskonnategelasi, keskendudes nende individuaalsuse ja väljendusrikkuse edasiandmisele. Põldroosi on nimetatud inimeste ja inimsuhete maalijaks. Kunstnik ise on samuti tunnistanud, et portreede maalimine on alati olnud ta salaarmastus. Näitusel "31 härrasmeest" (1998) on eksponeeritud ajavahemikus 1958 – 1997 maalitud portreed. Maale kommenteerivad nii kunstnik ise kui ka mitmed portreteeritavad ja kunstiteadlased.

Austusavaldus poeedile ja näitlejale Juhan Viidingule, ühe põlvkonna vaimsuse ja vabaduse sümbolile. Viidingut meenutavad tema mõtte- ja eakaaslased: Rein Ruutsoo, David Vseviov, Joel Sang, Mari Tarand, Leo Lapin, Olev Remsu, Jaan Paavle, Sirje Runge, Rein Rannap, Aarne Üksküla, Rita Raave, Jaan Kaplinski, Lembit Ulfsak, Mati Unt, Jaan Isotamm, Hando Runnel, Vaino Vahing, Kersti Kreismann, Olav Ehala, Ott Arder jt. Kõlavad Juhan Viidingu luuletustele loodud laulud ansamblilt Ruja.

Mõisad on aastasadu vorminud eestlaste ja lätlaste elu ja vaimulaadi, Olnud ajaloo lahutamatu osa, on mõis jäänud nii eesti kui ka läti kultuuri lahutamatuks koostisosaks. Film tutvustab Eesti- ja Liivimaa mõisaid, vanade aadlisuguvõsade päritolu ning ajalugu. Kõnelevad von Ungern-Sternberide Stackelbergide, von Uexküllide suguvõsade esindajad. Kommenteerivad Mart Aru, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Helmut Piirimäe.

Jätkub Eestimaa ja Liivimaa mõisate ajalugu käsitlev sari. Tutvustatakse Skangale, Suuremõisa, Vana-Vigala ja Saue mõisaid, peatutakse Narvas Hermanni kindluse jalamil. Meenutavad Catharina Palme-Nielzen, Claes von Ungern-Sternberg, Ingrid von Uexküll. Kommenteerivad Katrin Maandi, doktor Tõnu Karma, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Sirje Kivimäe.

Müstika ja salapäraga täidetud filmiekskursioon kummitustega seotud hoonetest Toompeal ja Tallinna all-linnas. Oma kogemusi üleloomulike nähtustega jagavad neis hooneis elanud-töötanud linnaelanikud. Filmi juhatab sisse ja lõpetab medievist-teoloog Einar Laigna.

Filmistuudio Eesti Telefilm monteerija Salme Kõrvemann töötas sel ametikohal 35 aastat. Ta on Eesti filmiloo elav ajalugu. Jutupõimikus katkendeid tema poolt monteeritud filmidest.

Portreefilmis luuletaja Kalju Lepikust liigutakse ajas ja ruumis tema lapsepõlve- ja noorusradadel Koerus ja Tartus, kõneletakse pikkadest pagulasaastatest Rootsis ja tagasiteest kodumaale. Kalju Lepiku luulet loevad autor ja Anu Lamp.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...

Film heliloojast, dirigendist, organistist ja muusikapedagoogist Roman Toist 1990. aasta üldlaulupeo päevilt, kui Laululava ühendas kodueestlasi väliseestlasega mitmelt mandrilt. Ligi 45 aastat oli koduvärav Roman Toile suletud, kuid ka paguluses jätkas ta eesti muusika ja kooriloomingu teed ning oli kodu-Eestiga kontaktide loomise ja läbikäimise mõtte üks järjekindlamaid teostajaid.