Otsingutulemused

Balletitantsija Kaie Kõrb on olnud alates oma esimestest etteastetest meedia huviorbiidis. Kuid tantsija sulni imago taga peituvad senirääkimata lood. Milliseid kompromisse nõuab priimabaleriiniks saamine ja millega toidab tänases päevas oma ihu ja hinge legend, kelle kuvand kuulub juba möödunud sajandisse? 2011. aasta juubeligala ettevalmistused on kõrvutatud haruldaste arhiivikaadritega ja priimabaleriini avameelsete pihtimustega. Sõna saavad Kaie kunagised töö- ja lavakaaslased Tiiu Randviir ning Helmi Puur, aga ka Vladimir Vassiljev, Vjatšeslav Gordejev, Viktor Barõkin ja Maia Plissetskaja.

Skulptor Tiiu Kirsipuu (1957) on tuntud erakordselt mitmekülgse kunstnikuisiksusena, kes alustas aktiivse näitusetegevusega 1980. aastate keskel. Ta on loonud armsaid väikese kiiksuga skulptuure, osalenud arvukatel puuskulptuuri- ja kuuma klaasi sümpoosiumidel, lume- ja jääskulptuurivõistlustel ning mitmetel skulptuuriga piirnevatel kunstiüritustel nii Eestis kui peaaegu kogu maailmas. Tema näol võiks kõnelda ühest eesti kõige enam rändavast kunstnikust, ent samas on tema tegevusvaldkonnad ka kodumaal vägagi kaalukad.

Olav Roots sündis 1910 Tartumaal Udernas ja suri 1974 Bogotás Colombias. Tema elu hoidis koos muusika ja rebis tükkideks sõda ja vägivald, tema pöörane sajand. Nüüd otsivad oma juuri ja mõtet Olav Rootsi pojapojad Julian ja Nicholas Roots Miamist, kes pole oma vanaisa kunagi kohanud, ega ka näinud ka seda maad, mis vanaisa saatuse määras ja kus ta sündis – Eestit. Läbi muusika räägib meie film poistele nende vanaisa loo ja jõuab koos nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja selle maaailma kaugemadki paigad on omavahel seotud ja vastastikku vajalikud.

Portreteeritav on Evald Okas: võrratu maalikunstnik ja mitmekülgne graafik, virtuoosne joonistaja ja tuhandete eksliibriste looja, Firenze Kunstiakadeemia auliige, raamatuillustratsioonide autor ja käärilõigete meister, viljelenud klaasimaali ja keraamikat. Eesti kunsti Picassoks kutsutud 94-aastane meister jutustab oma värvikast elust, valgustab teoste saamislugusid ja avab loomeprintsiipide saladusi. Väsimatust kunstnikust kiirgab elurõõmu ja kiindumust loovasse ellu. 1915. aastal sündinud Okas vaatab oma elule tagasi sooja huumoriga. Temperamentne loomiskirg pole vanameistrit maha jätnud.

Kroonikafilmis viiakse vaataja visuaalsele reisile lähiminevikku, kus aasta algul valitsev ülim optimism asendub aasta edenedes kainestava reaalsusega. Pühendatakse tähelepanu kohustuslikele sündmustele: vabariigi aastapäeva paraad ja presidendi vastuvõtt Estonia teatris. Edasi liigub lugu uue õiguskantsleri ja palju poleemikat tekitanud vabadussamba temaatika juurde. Kaamera jõuab ka 2008. aastal esmakordselt ilmavalgust näinud Uma Pido ja punklaulupidusid kajastama. Finaalis muutub aktuaalseks kohalejõudnud majanduskriis ja sellega kaasnevad dramaatilisused. Film pakub pistelise valiku aastal 2008 toimunud suurtest ja väiksematest sündmustes.

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

Eluloofilm 20. sajandi suurkujust Ants Eskolast (kuni 1935 Gerhardt Esperk), ajaloolainetel räsitud ja olemisvalikutes vastu pidanud Eesti näitlejast. Ahiivifotode ja filmikaadrite, Eskola mälestuste ja kaasaegsete meenutuste toel rullub lahti värvikas elukaar: sünnist esimese eluõitsenguni, joonistuskoolist teatrisse ja estraadilauljaks, reetmiseni ja vangistuseni Siberis, lavalaudadele naasmimisest ja taas oma rahva kunstnikuks saamiseni, lastest lastelasteni, Venemaast ja Ameerikast. Eskola särava teatriloomingu varjust tõuseb esile ka andekas kunstnik ja harrastusoperaator. Eestlased valisid 20. sajandi saja suurkuju hulka näitleja, kelle eluteed kujundas hamletlik valik: olla või mitte olla.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

Filmitegijad Artur Talvik ja Priit Valkna jälgivad viie aasta jooksul Tõnu Kaljuste tegemisi ooperisaali ehitamisel Naissaarele, kunagise leiutaja Bernhard Schmidti talumaadele. Idee on pöörane, saarel puudub regulaarne laevaühendus ja elekter ning seal elab vaid kaks püsielanikku. Kes seal etendustel käima hakkab? Karismaatiline Tõnu Kaljuste tahab kõigi kiuste ja hoolimata üldsuse ning rahamaailma vastuseisust rajada sinna omanäolist kultuurikeskust, kus kohtuksid traditsioonid ja kaasaeg, ooperi kõrgstiil ja looduslähedus. Näib, et dirigendi idee on sama hull, nagu omal ajal leiutaja Schmidti loodud vastutuulelaev, ent 2006. aasta suvel saab Kaljuste unistus teoks.

Eesti riigi ladinakeelset nimetust kandvas teatris Estonia põimuvad meie rahvusliku eneseteadvuse, kultuuri- ja riikluse ajalugu. Eesti Vabariigist viis aastat vanemas majas toimunud kultuuri-, seltskonnaelu- ja poliitilised sündmused annavad läbilõike eesti rahva ja tema riigi arenguloost läbi sajandi. Kes teab, kas iseseisvat Eesti riiki olekski olemas, kui ei oleks seda teatrit.