Otsingutulemused

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise.Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.

Suvekuudel saabuvad Tallinna hiiglaslikud lõbulaevad, igaühe pardal üle tuhande reisihuvilise, kes kõik enamjaolt Ameerikast. Tallinnas viibimiseks on neile nähtud kuus tundi. Neid ootavad sadamas otsatus rivis bussijuhid, giidid ja tuuriorganisaatorid. Kruiisituristid läbivad tempokalt olulised vaatamisväärsused, söövad kõhud täis ja lahkuvad. Tallinn oli vaid järjekordne peatus nende pikal teekonnal. Sadamakaile jäävad järele lehvitama pingelisest päevast surmväsinud kohalikud teenindajad. Mida turistidele üleüldse näidati ja räägiti? Kes vahendavad meid ühepäeva-turistidele? Ja kes on need turistid?

50 aastat Eestis elanud Afanassi ja tema lapselaps Liina istuvad rongi, et sõita Moskvasse ja sealt edasi Tambovi oblastisse vanaisa lapsepõlvekoju. Kas kahe lähedase, kuid teineteisest kaugele jäänud inimese ühine teekond ühelt kodumaalt teisele saab ka teekonnaks tagasi teineteise juurde?

Eestimaad saab näha mitut moodi. Tillukese ääremaa või piiririigina. Pealiskaudselt. Aga saab ka teisiti, maasse sisse minnes ja seda tunnetates. Ja siit avaneb hoopis teine kiht. See film on eestlase hinge inventuur enne postmodernistlikku pealiskaudsusse suundumist. Meie maa lugu, selline nagu ta on. Selline, nagu meie seda näeme. Tundeline ja mõtteline. Lugude ja faktidena. Oma ja vahel võõras. Mitte veel kadunud. Mandrijää ja laulu koosjõul kujundatud maa.

2001. aasta presidendivalimistel osutus pärast kolme hääletusvooru Riigikogus ja kahte hääletusvooru valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks järgmiseks viieks aastaks valituks endine Eesti NSV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Jälgitakse presidendivalimiste käiku, kuulatakse poliitikute ja presidendikandidaatide arvamusi ning lahatakse väikese riigi ees ja sees olevaid probleeme.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Film vaatleb kaht matriarhi. Tiina Jantson valitseb Eesti minimissi- ja missiimpeeriumit, Anne Eenpalu juhatab sõjalis-patriootliku lasteorganisatsiooni Kodutütred vägesid. Peategelased ja nende tegemised on väga erinevad. Kui Anne kasvatustöö rajaneb jäägitult isamaa-armastusele, siis Tiina maailm keerleb šõubisnise sädelevas pöörises. Ent midagi on neis naistes ka sarnast. Film heidab pilgu väärtustele, soorollidele ja moraalinormidele 21. sajandi alguse Eestis.

Aeg, millest räägitakse, kipub ununema. Meie silme all on Tallinn kaotamas oma nõukogudeaegset ilmet. Võib tänada saatust, et halvim, mis linna ees ootas, jäi ehitamata. Kolm erinevat loojat, tolleaegsed Tallinna arhitektuuri tipptegijad-otsustajad Mart Port, Dmitri Bruns ja Voldemar Herkel räägivad Tallinna ehitusest nii, nagu nad sellega seotud olid. Vestlust veab arhidekt Ike Volkov. Režisöör Andres Söödi operaatoripilk süveneb nõukogudeaja inetuse esteetikasse, paneelhallidesse uusrajoonidesse, lagastatud linnaehituslikesse tühimikesse, arhitekti kui suure süsteemi mutrikese teo- ja vastutusvõimesse.

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.

Eesti Rahvusraamatukogu ajaloo, arengu ja kaasaegsete võimaluste põhjalik tutvustus. Tänane Eesti Rahvusraamatukogu on rahvuskirjanduse koguja ja säilitaja ning kultuuriloolise teabe talletaja; üldkasutatav raamatukogu, mille teavikute arv ulatub kolme ja poole miljonini; parlamendiraamatukogu, et tagada Riigikogu, valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteenindus; teadusraamatukogu, et vahendada teadustööks vajalikku informatsiooni humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas; raamatukogunduse arenduskeskus ja kultuurikeskus.