Otsingutulemused

50 aastat Eestis elanud Afanassi ja tema lapselaps Liina istuvad rongi, et sõita Moskvasse ja sealt edasi Tambovi oblastisse vanaisa lapsepõlvekoju. Kas kahe lähedase, kuid teineteisest kaugele jäänud inimese ühine teekond ühelt kodumaalt teisele saab ka teekonnaks tagasi teineteise juurde?

2005. aasta veebruari esimesel nädalal saabus kunstiinimeste meiliboksidesse teade: "Eesti metalli kuulsaim tüdrukutebänd F.F.F.F. läheb laiali! Pärast oma viimast esinemist 2005. aasta jaanuaris Iirimaal otsustas grupp F.F.F.F. koosseisus Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsar ja Maria Valdma, et senisel kujul pole nende ühisloomingul enam mõtet." Dokumentaalfilm portreteerib ligi kümme aastat koos tegutsenud rühmituse F.F.F.F. (Fun For Five Females) kuulunud kunstnikke ja avab laialimineku tagamaid. Palju juttu ja segaseid tundeid nagu iga lahutuse puhul.

22-aastane Raini põeb kaasasündinud nahahaigust ihtüoosi. Soomused katavad küll tervet tema keha, kui vaim selle kaitserüü taga on vähemalt esmapilgul soomusevaba. Raini on hea suhtleja, kibestumist tema olekus märgata ei ole. Ta on õppinud arvutiadministraatoriks, kuid püüdlused erialast tööd leida on jäänud tulutuks. Raini on puittooteid valmistavas firmas tööl. Ta elab koos oma elukaaslase Ereliga väikese asula paneelmaja viiendal korrusel. Filmitegijad jälgivad Raini ja Ereli elu 2004. aasta talvel ja kevadel. Mõlemad unistavad lapse saamisest ja oma kodust - mitte korterist, vaid päris oma majast. Maja nad ka leiavad, kuid kas ka kodu?

Kullar Viimne jäädvustab oma ringsõitu Euroopas, otsides vastust küsimusele jumala olemasolu kohta. Reisipäeviku vormis, isikliku kirjana vormistatud filmi pühendab Kullar oma surnud väikevennale. Kullar reisib hääletades, ta liigub edasi erinevate sõiduvahenditega. Tallinnast alustades läbib Kullar Poola, Prantsusmaa, Portugali, Hispaania, Šveitsi – kohtub sealsete inimestega ja püüab iseendas selgust saada.

Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas. Läbitav maastik on äärmiselt mitmekesine ja tingimused karmid. Ratturid puutuvad kokku põnevate kultuuride ja inimestega: Mongoolia rändkarjakasvatajate, budistlike palverändurite, Himaalaja jakikasvatajatega. Rändurid on iseloomult väga erinevad ja see kajastub ka grupisisestes suhetes. Palju enam kui igapäevased raskused mõjutavad matkajaid teated kodust.

Perre on oodata juurdekasvu ja isa toob poja paariks päevaks maale vanaisa hoolde. Tõreda olekuga vanaisa ei taha lapsehoidmisest kuuldagi. Igavlev poiss jookseb metsalagendikule, kus kohtab külapoisse, kes tema uued kingad puu otsa viskavad. Tasahilju soojenevad pahura vanamehe ja poisi suhted. Koos visatakse ka kõik vanaisa kingad ja saapad puu otsa, seltsiliseks poisi kingadele. Kui isa järgmisel päeval pojale järgi tuleb, on vanaisa ja poiss juba vandeseltslaslikult sõbrad.

David on hämara taustaga ärimees, mölakas ja ülbe tõbras, kes on harjunud olukordi oma kontrolli all hoidma. Oma Mercedest armastab ta rohkem kui naist. Autoarmastus võtab religioossed mõõtmed ja muutub juba nii absurdseks, et toimub jumalik vahelesekkumine. Sünnib ime ja naine saab endale truu ja usaldusväärse elukaaslase – auto.

Raul Rajangu saabus 1980ndate keskel sensatsioonina eesti kunsti ja kõigutas seal valitsenud väärtusi. Tema maalid erinesid kõigest sellest, mida meie auväärsed näitusesaalid olid oma seintel kandnud. Kohati lapselikud, olid need täis fragmentaarseid mälupilte 1950ndatest. Aastatel 1990-92 maalis ta oma kodus Viljandis, hiljem taandus metsa, andes maad müütidele iseendast. Film tahab neid müüte purustada. Kunstnik räägib oma loomingust, pihib oma pikaajalisest võitlusest deemonitega ja nende teraapilisest vaigistamisest.

Kui professionaalne Riia taskuvaras Margita pärast ebaõnnestunud džiibivargust satub Vineeri väikelinna Eestis, ei kavatse ta sinna kuigi kauaks redutama jääda. Kuid tema kaasosalise telefon Riias ei vasta. Vaikses linnakeses kohtab ta kolme eesti meest, kes oma veidratest maneeridest hoolimata äratavad temas huvi ja sümpaatiat. Tagatipuks jääb tema hoolde 8-aastane Pavo. Margitale tundub juba, et siin võiks ollagi tema kodu, kuid paraku ilmub Eesti lehtedes kriminaalkroonika…

Laste maailmas on sama palju jõhkrust kui täiskasvanute omas. See on nähtamatu vägivald, sest jääb enamasti kodu- ja kooliseinte vahele. Andres Maimik ja Jaak Kilmi käsitlevad Kätlini, Märdi, Mareku ja Indreku juhtumeid. Nad on igaüks omal moel üle elanud rohkem, kui enamik nendevanuseid lapsi. Kurb rännak ühiskonna varjatud ja traumaatilisse tsooni. Filmimehed püüavad laste, vanemate ja pedagoogidega rääkida sellest, millele sageli ainult abstraktsel moel viidatakse.