Otsingutulemused

Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala administratsiooni valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Euroopa Liidu Life-Nature programmi eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all projekti raames tehtav koostöö kohalike elanikega.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.

Ivar Heinmaa on sõjaoperaatorina töötanud kõigis maailma kriisikolletes: Tšetšeenias, endises Jugoslaavias, Afganistanis, Iraagis, Palestiinas, Kolumbias. Tihtipeale sõna otseses mõttes surmaga silmitsi. Ivar jätab hüvasti oma naisega ja läheb järjekordsele tööreisile. Selle reisi jooksul tutvustatakse vaatajale ka tema kõiki eelmisi reise, sõjakoledusi, julmust, jõhkrust, labasust, inimeste loomastumist, haigusi, surma ning juureldakse ka põhjuste üle, miks ja kuidas on üldse võimalik, et sellised asjad meie ümber tsiviliseeritud maailmas toimuvad.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

Valgamaal, Hargo talus elab sakslanna Ute Wohlrab ja kasvatab hobuseid. Saksamaa ajalehtedes ja televisioonis on Ute kangelane, kes elab võõral maal ja püüab päästa võõrast kultuuri - tori tõugu hobuseid. Tänapäeval on eesti hobusekasvatajad läinud ajaga kaasa ja aretanud tori hobuse kergemaks sporthobuseks ning jätnud vanatüübilise tori hobuse saatuse hoolde. Ute on aga just sellise tõu fänn. Mõttekaaslasi leiab ta pigem kodumaalt kui Eestist. Naine ei jäta jonni, ostab kokku just neid hobuseid ja võitleb selle eest, et vana-tori hobune leiaks tunnustust ka Eesti riigilt ja kuulutataks ohustatud tõuks.

Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas. Läbitav maastik on äärmiselt mitmekesine ja tingimused karmid. Ratturid puutuvad kokku põnevate kultuuride ja inimestega: Mongoolia rändkarjakasvatajate, budistlike palverändurite, Himaalaja jakikasvatajatega. Rändurid on iseloomult väga erinevad ja see kajastub ka grupisisestes suhetes. Palju enam kui igapäevased raskused mõjutavad matkajaid teated kodust.

1945. aasta jaanuaris tõmbas Stalin kaardi peale joone – uue Vene Föderatsiooni ja Eesti NSV piiri, mis võttis Eestilt osa maad ning poolitas setu rahva ajaloolise kodumaa. 2004. aasta 1. mail sai sellest pliaatsijoonest Euroopa Liidu idapiir. Peeter Brambati film otsib vastuseid küsimustele, kuidas tuleb setu rahvas toime kahe riigi veere pääl. Kas esivanemate hingejõud aitab neil olla ja elada ning jääda rahvaks ka tulevikus? Filmi aluseks on aastatel 2001-2004 Eesti Televisioonile toodetud 15-osalise dokumentaalse saatesarja "Veere pääl" lood, mis on filmitud nii Eestis kui ka Vene Föderatsioonis Petserimaal.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.

Kroonika- ja dokumentaalfilmide operaator Semjon Školnikov (s 1918), alustas filmimist rindeoperaatorina ja 1948. aastast asus tööle Eestisse Tallinna Kinostuudiosse (hilisem Tallinnfilm). Ta oli 377 kinoringvaate Nõukogude Eesti valmimise juures, režisöörina on ta teinud ka 60 dokumnetaalfilmi. Semjon Školnikovi meenutuste vahele on pikitud rohkelt arhiivikaadreid, mis annavad pildi operaatorist endast kui ka nõukogude ajastust, mida ta filmis.

Kunstimetseeni kalduvustega Leigo talu peremehe Tõnu Tamme tegevust kauni järvemaastiku kujundamisel ja 2001. aasta suvekontserdite ettevalmistamisel on jälgitud ligi kahe aasta jooksul. Lakooniline, nappide detailidega loodud portree väliselt lihtsakoelisest ettevõtjast, kes teostab oma mastaapseid visioone paari mehe ja ekskavaatori jõul, ise täie jõuga kaasa rassides. Tamme unistus on viia kokku loodus ja muusika. Mehe eestlaslik jonn ja püsivus viib sihile. 2001. aasta suvekontserdid panid alguse suurejooneliste unistuste täitumisele: juba mõne aastaga kujunes Leigost hinnatud suvine kontserdi- ja teatrietenduste toimumispaik.