Otsingutulemused

Kohtumised 1930. aastatel esiletõusnud Arbujate rühma kuulunud, Lundis elava Bernard Kangroga. Film püüab lahti mõtestada Kangro isiksust ja luulemaailma ning selle peamist mõtet - maailm on minu kujutlus. Joonatani osas Elmo Nüganen, Mirjami osas Anu Lamp ja Ragne Ploom.

Tänapäeva Eesti üks tunnustatuimast ja andekamaist kirjanikest, Viivi Luik, on alati valutanud südant oma maa ning rahva saatuse pärast. Erilise tunnustuse tõi talle põlvkonnaromaan "Seitsmes rahukevad". Poetessina hoiab ta oma luule kaudu imet, lihtsat ja inimlikku. Olgu see siis lilla hüatsint kivilinna määrdunud aknaruudus, taevaste tuul puhumas laiali eluvaevade tusapilvi või maa ja isamaa kestmise tume talvejää. Viivi Luik on terve põlvkonna ajalaulikuna luulekeelde ümber sulatanud ränkade aegade hingevalu, masenduse ja lootuse. Hetki aja liikumisest mõtestavad Viivi Luik ja Jaan Kaplinski.

Poeetiline, novellidest koosnev täispikk dokumentaalfilm on lugu oma kodumaad alati kaasas kandvatest mustlastest. Eesti ja vene keelt rääkivate mustlaste koduks on läbi viiekümne nõukogude okupatsiooniaasta olnud Eestimaa. Läbi koloriitsete mustlaspersoonide avaneb rahvusele omane kultuur ja elujõud.

Poeetiline vaatefilm Valgamaast ja tema inimestest, Jakob Hurda 150. sünniaastapäeva tähistamine.

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

Rukkilill - tavaline umbrohi rukkipõllul... Tagasihoidlik rukkilillekimp, mida ikka ja jälle kingitakse elluastujaile, paariminejatele ning kõigile, kellele tagasihoidlikult ja väärikalt tahetakse austust avaldada. Rukkilille kujutis esineb Muhu ja Lääne-Eesti roositud vaipades ning mujalgi rahvariide tikandeis. Rukkilill on Eesti rahvuslill - töörikka elu sümbol. Režissöör Rein Maran.

Luuletaja Debora Vaarandi mõtisklused elust, luulest ja aja kulgemisest läbi saarlaste ning Saaremaa. 72-aastane poetess jalutab Saaremaal lapsepõlveradadel ja meenutab, kuidas toona paistsid talud, metsad, aasad, kiviaiad ja Pöide kirik läbi lapsesilmade. Vaarandi tuleks heameelega Saaremaale tagasi oma elulõppu veetma. Vaarandi luulet loeb Aarne Üksküla.

Betti Alver tõrjus aastate vältel kõik lähenemiskatsed kui küsimus puudutas tema isiku jäädvustamist - luuletajast jäävad tema luuletused. Austades poetessi tõekspidamisi, keskendusid filmi autorid Paul-Eerik Rummo ja Vallo Kepp tema poeesiamaailmale. Loo läbivaks teljeks on luuletaja elukäiguga seotud olulised paigad. Kasutatud on unikaalseid filmikaadreid Betti Alverist tema juubeli tähistamiselt Vanemuise kontserdisaalis 1981. aastal. Betti Alveri luulet loevad autor ise ja Viiu Härm.

Film kuurortlinnast Haapsalust, mis on on näinud õitsvaid aegu, filmi loomise ajal aga jõudnud punkti, kus võib küsida – kas kõik jääb mälestustesse? See on film ilu otsimisest, hoidmisest ja säilitamisest, aga ka ükskõiksusest, abitusest ja barbaarsusest. Autor Kristjan Svirgsden.

Filmi kangelane on vesiveskis elutsev nahkiir, kes võitleb rottide ja varestega oma vabaduse eest. See on sõda ebavõrdsete vastaste vahel, milles peale jääb kavalus, tarkus ja osavus. Kusagil, veskist väljaspool käib veel üks sõda….