Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (126)

C!V! 2000 Vironia 100 1/3

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: C!V! 2000 Vironia 100

2000 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Korporatsioon Vironia 100. aastapäeva tähistamine.

Korporatsioon Vironia tähistab 100 aasta juubelit. Jumalateenistus ja vapi õnnistamine, perekonnaõhtu ning intervjuud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
C!V! 2000 Vironia 100 2/3

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: C!V! 2000 Vironia 100

2000 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Korporatsioon Vironia 100. aastapäeva tähistamine.

Korporatsioon Vironia tähistab 100 aasta juubelit. Jumalateenistus ja vapi õnnistamine, perekonnaõhtu ning intervjuud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Emakala surm

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Dokumentaalfilm Muhu kalurite poolt püütud 135 kg raskusest atlandi tuurast, mis kuulub 10 haruldasema kala hulka maailmas. Kalapüügieeskirjad ei luba seda kala püüda. Kuidas oleks pidanud käituma Muhu kalurid?

Kui kaksteist Muhu kalurit ühel 1996. aasta kevadhommikul merele läksid, ei osanud nad aimatagi, milliseid üllatusi ja sekeldusi see päev neile toob. Merelt tuldi tagasi suurima kalaga, mis kunagi Eesti vetest püütud. Võrku jäi ligi kolme meetri pikkune ja 135 kilo kaaluv atlandi tuur, maailma kümne haruldasema hulka kuuluv kala. Ent kalapüügi eeskirjad ei luba seda kala püüda. Kuidas oleksid pidanud kalurid toimima? Kas merre tagasi laskma? Nende probleemide üle arutavad ministrid, teadlased, kalakaitsjad ja kalurid. Kala ise aga söödi koos 28 kilo kaaviariga pidulikult ära. Järele jäid vaid legend ja topis muuseumis.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 10. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Rahvuskultuuri säilitamise püüded - XVI Eesti Päevad Melbourne'is, eestikeelne ajakirjandus ja raadiosaated.

XVI Eesti Päevade avamise jumalateenistus Melbourne'i St. John'si kirikus, teenib õpetaja Hans Henning Lüdig. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutajaliige Arnold Perendi meenutab esimeste Eesti päevade korraldamist 1954. aastal. Korraldajad olid Leonid Kallas, Erik Maasepp ja Juhan Viidang. AES Liidu asutajaliige Ilmar Mägraken tänab pidulikul koosolekul Eesti päevade üldkorraldajaid Bruno Metsarit ja Evald Mõisat, kes on seda kultuurilist suurüritust kahel korral juhtinud, Evald Mõisa on olnud ka ESTO '88 peakorraldaja. Kuigi vabaduse nõudmine kodumaale ja Eesti rahvale ei ole enam päevakorras, siis rahvuskultuuri säilitamine on endiselt päevade ülesanne. Ilmar Mägraken kuulutab Eesti päevad avatuks, liputseremoonia, lauldakse hümni. Segakoor laulab "Koitu", dirigeerib ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 11. film

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": üheteistkümnes film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Eesti Vabariigi peakonsulaat Sydneys, Eesti Majade ja seltside tegevus Austraalias.

Eesti Vabariigi peakonsulaadis Sydneys valmistuvad naised õhtuseks koosviibimiseks. Konsulaadi tööst ja varasemast aupeakonsul Aldur Kaljost kõneleb aupeakonsul Austraalias Malle Tohver. Eestist huvitatutele jagab konsul Eesti välisministeeriumilt ja Eesti Instituudilt saadud materjale, Eesti tutvustamine ongi konsulaadi peamisi tegevusi. Laulab Sydney Ooperi solist Ingrid Silveus, klaveril saadab teda laulu autor Inno Salasoo. Malle Tohver meenutab isa hukkumist Venemaa vangilaagris ja Saaremaalt põgenemist viimase laevaga. Kuulnud Helsingis Eesti Filharmoonia Kammerkoori unustamatut esinemist, külastas ta kodumaad 1984. Malle Tohver hakkas eesti muusikute loomingut pakkuma festivalidele. Esimesena õnnestus kutsuda Camerata Tallinn esinema idaranniku linnadesse. Räägib Arvo Pärdi heliteoste levikust. Sydney Eesti Seltsi segakoori Vanemuine juht ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 3. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmas film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Lõuna-Austraalia pealinna Adelaide'i eestlaskonna elu tutvustav film.

Linna asutaja Willam Lighti monument. Adelaide on tuntud oma roheluse ja liivarandade poolest, ühtlasi elab siin üks arvukamaid eestlaste kogukondi Austraalias. Austraalia Eesti seltside liidu juhatuse esimees Ilmar Mägraken tutvustab oma harrastust murukeeglit. Kensington Marryatville'i klubis on suured tennise- ja murukeegliväljakud, mehed mängimas. Adelaide'i Eesti Maja esimees Heino Sommer tutvustab ajalugu - 1958. aastal osteti maja, seda remonditi ja tehti juurdeehitisi. Vaadatakse Eesti Maja suurt saali ja selle seinamaalingut. Austraalia Eesti seltside liidul on koosolek, milles osalevad Valdek Kangur, Hillar Semenov, Ene-Mai Reinpuu, Jüri Vallo, Eduard Selge, Ilmar Mägraken. Liidu peasekretär Ene-Mai Reinpuu meenutab ajalugu. Adelaide'i muinsuskaitse seltsi esimees Edmund ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 3. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmas film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia eestlasi tutvustavas filmis räägitakse nende jõupingutustest eesti keele õpetamisel nooremale põlvkonnale.

Austraalia eestlaste ühistegevuses aktiivne osaleja ja Metsaülikooli Austraalias asutaja ja juhataja Inno Salasoo annab intervjuu oma kodus Sydneys. Ta meenutab Sydney Eesti Täienduskooli suvelaagrite korraldamist alates 1962. aastast. Esimese laagri juht oli Edgar Aavik, Salasoo oli abijuhiks. Kui alguses toimusid laagrid ainult eesti keeles, siis lisandus hiljem ka inglise keel. Noorele põlvkonnale rahvuslike teadmiste edasiandmiseks ja eestikeelsetes vestlustes osalemiseks asutas Inno Salasoo Kanada eeskujul ka Austraalias Metsaülikooli 1972. aastal. Ta on juhtinud seda 24 aastat. Külalisteks on olnud Lennart Meri, Mart Laar, Mikk Mikiver, Lepo Sumera, Kalevi ja Tiiu Kull jt. Kahjuks on noori osalejaid aasta-aastalt vähemaks jäänud. Juta Haller ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 4. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Wollongongi eestlaskond ja täienduskoolide ajaloost Austraalias.

Looduslikult on lõunarannik, mis algab Wollongongis, üks ilusaimaid paiku Austraalias. Siin saab deltaplaaniga sõita, surfata. Eluteed meenutab Lembit Lainela Wollongongist. Intervjueerijad astuvad enne kodukülastust läbi hr Lainelale kuuluvast Estours Traveli kontorist. Lembit Lainela jõudis Austraaliasse 1948, oli ümberasujate laagris, 13 aastat tegeles enda väikese transpordifirmaga, siis õppis geodeediks ja töötas sel alal 20 aastat. Tänu tööle tutvus Austraalia imelise loodusega, kuigi igatses endiselt taga Eesti okaspuumetsi. Reisikorraldajana tutvus tulevase elukaaslase Linda Holtzheimeriga, koos külastati Eestit ja käidi laulupeol. Linda Holtzheimer, kes on muusikaõpetaja ja koorijuht, meenutab sügavaid tundeid seoses laulu- ja tantsupeoga Eestis. Ta on alati tahtnud tundma õppida oma ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»