Otsingutulemused

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...

Marina Kuvaitseva on 40-aastane uhke ja iseseisev naine, kes töötab Narvas rahvakunstiansambli Suprjaki juhina. Marina loodud ansambli lauljad on üksildased haritud naised, kes ei taha elada meestega, kes neist rumalamad või liialt viina võtavad. Narva inimesed ei tea, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Rahvamuusika kaudu püüavad naised tunnetada oma juuri, leida vaheldust ja tasakaalu oma elus.

Eesti-Soome koostöös valminud telefilm räägib tragikoomilises võtmes eestlaste ja soomlaste suhetest. Öises Tallinnas ristuvad kahe taksojuhi, eestlase Toomase ja soomlase Pepe teed. Kohtumine jätkub eestlase kodus, kus ühe tormilise ööpäeva jooksul pannakse proovile mõlema mehe tõekspidamised ja arusaamad. Pannakse paika kogu elu – raha, naised ja rahvus ning võetakse läbi stereotüübid ja eelarvamused, mis sugulasrahvaid ühendavad ja lahutavad. Filmi aluseks on Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi "Taksojuhid/Taksirengit" lavastus Von Krahli teatris aastal 2003, lavastaja Ingomar Vihmar.

Perre on oodata juurdekasvu ja isa toob poja paariks päevaks maale vanaisa hoolde. Tõreda olekuga vanaisa ei taha lapsehoidmisest kuuldagi. Igavlev poiss jookseb metsalagendikule, kus kohtab külapoisse, kes tema uued kingad puu otsa viskavad. Tasahilju soojenevad pahura vanamehe ja poisi suhted. Koos visatakse ka kõik vanaisa kingad ja saapad puu otsa, seltsiliseks poisi kingadele. Kui isa järgmisel päeval pojale järgi tuleb, on vanaisa ja poiss juba vandeseltslaslikult sõbrad.

Mõistulugu üksildasest mehest, kes maailmast ärapöördununa leiab lohutuse puude istutamisest. Sellest on tema jaoks saanud püha rituaal, kuid sisimas ootab ja otsib ta lahendust oma üksindusele. Ühel eriti põuasel päeval Maa vastabki – mees leiab kuumusest pragunenud pinnasest teadvuseta naise keha, viib ta pikemalt mõtlemata koju, elustab ja hoolitseb tema eest. Ootamatu kaaslane paneb tema tõekspidamised proovile. Kui kaugele võib üksindus minna? Lugu üksinduse destruktiivsest nõiaringist, kinnisideedest, armastusest ja sellest loobumisest. Eesti ja Hispaania koostööfilm.

Kui erakliku sildimaalija Osvaldi uksele koputavad hilja peale jäänud teelised Laura ja Roland, näeb Osvald, et kauaoodatud õnn on käeulatuses. Ta pakub Laura eest Rolandile miljard dollarit. Raha ahvatlus seab noored peegli ette, kuhu nad veel kunagi pole vaadanud. Keegi kolmest ei aima, kui reetlikud võivad olla soovide täitumise nimel tehtud praktilised kompromissid.

Lugu üksikisast, kes iseendale ja pojale piire seades püüab oma poja kasvatamisega toime tulla. Ta soovib oma lapsele parimat, saamata ise aru, mis on pojale parim. Isa karmid manitsused on ilmselt pärit ta enda lapsepõlvest. Tahtmatult jäljendab ta omaenese isa. Õnnetu mees püüab kasvatada õnnelikku meest.

Ulgumerel elab üksildane jalutu kalur. Ei tea kust ilmub suure elaja moodi laev. Veidrad käteta tüübid tantsivad laevas reibast tantsu ümber suure rituaalse emakuju. Kaluri ja laeva kohtumine lõpeb tüliga, mees virutab laevakeresse ahingu. Laev upub, enne jõuab suur rituaalne ema sünnitada värdja. Värdjas ja kalur leiavad teineteise, hukkuvad ja taassünnivad koos.

Haiglas viibiv noormees lahendab oma visioonides üksindusprobleeme, mis on tekkinud suhtlemisraskustest ümbritsevaga.

Dokumentaalfilm 13-aastasest poisist, kes lahkus elust. Film otsib vastust - miks?