Otsingutulemused

Endine ooperitäht on saatuse tahtel sunnitud töötama kaubanduskeskuse lastenurgas poroloonkostüümis Krokodillina. Lapsed on julmad, nad ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, et krokodillikostüümis mehele tema koht kätte näidata. Elu tundub endisele esitenorile rõõmutu, isegi tülgastav, kuni ühel päeval astub tema ellu saatuslik naine ja... krokodill.

Hundi ja inimeste vaheline telekommunikatsioon viib olukorrani, kus gravitatsiooniseadused muutuvad tundmatuseni. Meedia kontrollib maailma, meediat omakorda juhib ja manipuleerib hunt.

Valli baaris on enamasti platsis vanad olijad, aga teretulnud on ka uustulnukad, külalised, läbiastujad ja koduotsijad. Baar on mõne jaoks pihitool, mõnele teatrilava. Mõni on olnud Valli baaris nii kaua, et ei mäletagi oma eelmist elu. Liiatigi kui siin tiksudes saab elule värvi ja hoogu juurde anda, kuni saab tühjaks viimane klaas.

Tihtipeale elavad inimesed hoopis teist elu kui südames sooviksid. Harku valla järelevalveinspektor Andrus Purje näeb väliselt ehk rohkemgi kurikael välja, kui tema valvataval maa-alal seadust rikkuvad kodanikud. Kui vaja, läheb ta üksi pätikamba vastu ja väänab neil kõigil mõne minutiga käed selja taha. Eraelus saab inspektorist aga romantilise hingega muusik, kes nagu ehtne kauboi oma raudja täku Antoniusega ringi ratsutab, peab oma altarimaaliks päikeseloojangut ja unistab kaasalöömisest mõnes tõsises bändis.

Õhtune uksekell nõukogude ajal tähendas tihti kutset sõjaväkke. Saatuslik kellahelin käivitabki filmis sündmusteahela, mille käigus noore fotograafi ja tema kauni naise abielu pannakse proovile. Sõjaväehirm sunnib noort perekonda otsima olukorrast päästvat lahendust. Leitud pääsetee viib aga tegelikust vabadusest üha kaugemale ja kaugemale.

Saatuse tahtel langevad Raimond Valgre parimad eluaastad Eesti Vabariigi lõpu, Teise maailmasõja ja stalinliku režiimi võimutsemise aega. Noor andekas muusik, kelle laulud kõnelevad armastusest, ei leia ise armastuses õnne - ei kauni rootsi neiu Alice'iga, vene intelligendi Niinaga ega oma naise Evaga. Sõjast läbi tulles kogeb ta nii sõjasõprust kui lahingute õudust, nii suuremeelsust kui reetmist, ja see teeb ta haavatavaks nii vaimselt kui füüsiliselt. Film on tulvil Raimond Valgre kaunist muusikat.

Lugu napsivennast ja seitsmest kuradist, kellest filmi peategelane kõiksugu kavalusi appi võttes vabaneda püüab.

Eduard Viiralti graafilised lehed "Jutlustaja", "Kabaree" ja "Põrgu" on aktiivse antimilitaristliku autorihoiaku kaudu sulatatud ühtseks omanäoliseks ekraaniteoseks.

Kui Punaarmeesse mobiliseeritud eesti meestest pärast raskeid katsumusi tööpataljonides formeeritakse Eesti Laskurkorpus, on paljudel neist raske leida õiget võitlusvaimu - nii ka Enn Kalmul. Alles pikal teel Eestimaa poole ja ränkades lahingutes Velikije Luki all selgineb sõdimise mõte ja siht. Kodusel pinnal, Emajõe kallastel aga tuleb temal ja ta relvavendadel minna vastamisi rahvuskaaslastega, kes kannavad vaenlase mundrit. Mida tundsid ja kuidas käitusid inimesed, keda aeg sundis sõdurisinelisse? Paatosevabas ja ilustamata sõjafilmis kujutatakse sõja argist palet, sõda kui rasket tööd, mida laskurkorpuse võitlejad eesti meestele omase visadusega päevast päeva teevad, eesmärgiga jõuda tagasi koju.

19. sajandi lõpukümnendi Eesti külas elab noor kehviktalupoeg Väljaotsa Jaan vaesunud popsisaunas koos ema ja kolme väikese õe-vennaga. Jaan teeb heal järjel oleva külavanema Virgu Andrese talus juhutöid, aga pere toitmiseks sellest ei piisa. Samas tekib Jaanil romantiline side lapsepõlvesõbra ja Andrese tütre Virgu Anniga, kes peret Jaani teadmata salaja toetab. Viimases hädas läheb töökas ja aus Jaan kohalike kurikaelte mahitusel vargile ning jääb ametivõimudele vahele. Ees ootab sõit külmale maale, Siberisse, kuhu Anni Jaaniga kaasa läheb. Eduard Vilde samanimelise romaani ekraniseering pühendati kirjaniku 100. sünniaastapäevale.