Otsingutulemused

Musta huumoriga üle valatud tragikomöödia heidab välgunoolena pilgu kahe inimese sisemaailma, kus lavatäht Ada ja vaatajate silme ees suureks sirguv Jonas, otsivad leevendust ja mõtet eksistensile.

Intervjuu näitlejanna Elina Reinoldiga.

"Koolinoorte teatripäeval" saime selgeks kõrvakiilu andmise. Kaardimoor Evelin andis elu üheks päevaks tarokaartide hoolde ja sai rikkaks. Põgusalt ka uuest podcastist, BOB Galast ja lappes kohviautomaadist. Emmanuel Odeh tõstis saladuseloori “Vallalise Poissmehe” teemalt.

Film jälgib Erikut, kes on otsustanud enda eriala kõrval oma elus veel ühe tee valida. Ta läbib koolituse, et asuda vabatahtlikuna öösiti Eluliini emotsionaalse toe telefonikõnesid vastu võtma. Eriku ülesandeks saab kuulata ära inimesed, kes on omadega ummikusse jooksnud ja ei oska enam kuhugi mujale pöörduda. Milline pinge lasub inimesel, kelle ainsast sõnast võib sõltuda teise inimese elu? Kuidas möödub Eriku esimene öine vahetus?

1960-70ndad tõid nõukogude Eesti halli ja etableerunud kultuuripilti uue laine andekaid noori poeete ja kirjanikke, maalikunstnikke ja teatriuuendajaid. Käes oli muutuste aeg ja tunda oli vaba mõtte sündi. Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941-2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja ...

Näitlejanna elu ei ole kerge, ta ei saa tänapäeva maailmas ilma maskita olla. Näib, et eluaegne maskeraad ajab teda hulluks. Ainult tõeline sõber aimab, mis peitub näitlejanna maski taga.

Dokumentaalfilm elust planeedil Eesti. Jälgides sündmusi ühel vastuolusid täis aastal meie riigi lähiajaloos – aastal 2019 on Raimo Jõerand loonud laiahaardelise visuaalse essee meie ees seisvatest tõsistest väljakutsetest. Olles sada aastat tagasi võitnud vabadussõja ja laulnud end vabaks ka Nõukogude okupatsioonist, tuleb meil nüüd asuda oma maad kaitsma kõige kavalama vaenlase, iseenda eest. Kas me suudame sellega hakkama saada?

Film teatrilavastajast ja elulugude kogujast Merle Karusoost heidab pilgu tema isiklikele lugudele, kajastades läbitud eluetappidel settinud tõekspidamisi ja mäletamise läbivat rolli.

“Vaikusehetk” jälgib Eesti Noorsooteatri kunstilise juhi, Mirko Rajase tavapärast tööpäeva kogu oma hiilguses. Loometöö hektiline iseloom ja kõrvetav rutiin koosolekute, proovide, tundide ning etendustega sulanduvad kokku lärmakaks tuulepuhanguks, mille keskel ellujäämiseks on olulisim leida momente vaikuses ja rahus, vaikusehetki.

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...