Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (49)

Kurvilise tee legendid

2023 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Tarvo Mölder

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus – oli see ju uks raudse eesriide taha.

Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Eestlased olid 80ndatel nii kiired, et N.Liidu koondises sõitis igal hooajal mitu meie ekipaaži. Ott Tänaku ja Markko Märtini kombel maailma tipptiimides sõitmine oli tollaste sportlaste jaoks siiski kättesaamatu unistus. Nende jaoks oligi tipp Nõukogude Liidu koondise liikme staatus, sest kaugemale ei olnud võimalik raudse eesriide tõttu pürgida. „Ei olnud mõtet unistadagi, see oli meie saatus,“ ütleb filmis endine kaardilugeja ja Harju KEK-i rallitiimi juht Toomas Diener. N. Liidu koondise sõitja koha nimel käis tihe rebimine, seal sõitmine oli iga võidusõitja unistus teiselgi põhjusel - riigis, kus kõik ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kampsuusatajate kogunemine

2021 | Mängufilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Marek Vahula

Dokumentaalne lühifilm tutvustab võistkondlikku suusamaratoni ning Tamsalu-Neeruti ja Tallinn-Keila maratone.

Dokumentaalne lühifilm tutvustab võistkondlikku suusamaratoni ning Tamsalu-Neeruti ja Tallinn-Keila maratone.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Matz

2021 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Eliza Benina

Film noorest ja särtsakast Eesti paraujumise tähest Matz Topkinist, kes oskab unistada suurelt ja võtta naerulsui vastu nii edu kui ka ebaõnnestumised.

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue avastati alles sündides, seega tuli see suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku aja ja energiat väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suurem kui sport

2019 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kerttu Soans

Kompromissitu "hull treener" Arvi Aavik loob üksikutest võimekatest tüdrukutest maadlusmatil Eesti naiskonna.

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mäed, mida polnud

2018 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ivar Jurtšenko

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks.

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes, Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta. Üks erandlik edulugu on mõistetav, aga kui neid on kaks ja veel samal ajal… Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, vigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? Filmis kohtuvad ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aktuaalne Narva

Originaalpealkiri vene keeles: Актуальная Нарва

2016 | Muud liigitused | Režissöör: Aljona Suržikova

Dokumentaalportree Narvast on koostatud aastatel 1960 – 2016 salvestatud kroonikakaadritest.

Mida tähendab 50 või 60 aastat? Inimese jaoks võib see olla terve elu, ajaloo jaoks aga vaid hetk. Dokumentaalfilm näitab Narva linna ajaloolist kulgu telesaadete ja kinokroonikate kaudu alates 1960. aastatest kuni tänapäevani. Aastast aastasse on videolintidele jäädvustatud samu üritusi – tootmissaavutusi ja kalendri punaseid päevi, jättes kõrvale inimeste eraelu sündmused. Enne üheksakümnendaid aastaid oli filmikroonika teadlikult ja oskuslikult lavastatud, kuid pärast seda, uue ajastu ja tehniliste võimaluste saabudes, reaalsuse süstemaatiline peegeldamine lõppes üldse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie maailm on nende oma

Doksari Meie maailm, 2/12

2016 | Probleemfilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mati Kark

Ajakirjanduslik dokumentaalfilm Iisraeli ja Palestiina verisest vastasseisust kohalike araablaste ja juutide pilgu läbi.

Palestiina elanikud püüavad säilitada normaalset igapäevaelu, hoolimata verisest konfliktist Iisraeliga. Palestiina lapsed käivad koolis, põllumehed kasvatavad köögivilja, noored unistavad paremast tulevikust - kõik püüavad elada tavalist elu. Oma vaateid elule ja konflikti lahendamisele jagavad koolidirektor ja rahuaktivist Jalal Khudairy, taksojuht Taisir Jubeh, põllumajandusettevõtja Mohammad Shraim, korvpallitreener Abedalraziq Ezzat, oliivikasvataja Shareef Khaled, Eestist pärit vabatahtlik Madli Maruste jt. Näha on ka elu palestiinlaste pagulaslaagris ja Palestiina alade keskele rajatud Iisraeli asundustes, kuhu palestiinlased ilma eriloata minna ei tohi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vehkleja

Originaalpealkiri: Miekkailija

2015 | Täispikk mängufilm, Mängufilmid | Režissöör: Klaus Härö

Eesti-Soome-Saksamaa ühistoona valminud Klaus Härö melodraama mereäärse väikelinna Haapsalu vehklemisõpetaja keerulistest valikutest sõjajärgses Eestis.

1952. aastal saabub Haapsallu meistersportlane Endel ja asub tööle kooli kehalise kasvatuse õpetajana. Õpilastega kontakti saavutamine on introvertsele mehele esiotsa raske. Lisaks on sõjajärgsete katkiste perekondade lapsed talle harjumatud kaaslased. Hoolimata kooli direktori vastuseisust õnnestub Endlil saada luba hakata neile vehklemist õpetama. Pikapeale saab vehklemisest eneseväljendamise vahend nii lastele kui ka nende õpetajale, vastastikune teekond, mille käigus kosuvad ja tervenevad mõlemad osapooled. Lüüasaanud koolidirektor hakkab Endli minevikus sorima, et selgitada välja, miks ikkagi on Nõukogude Liidu meistersportlane väikelinna tulnud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lotte ja kuukivi saladus

2011 | Joonisfilm, Animafilmid | Režissöör: Janno Põldma, Heiki Ernits

Koeratüdruku Lotte loos otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mille rännukoer Klaus oma viimaselt matkalt mägedest leidis. Lottet ja Klausi ootab ees terve hulk põnevaid rännakuid ja seiklusi.

Ühel ööl juhtub Leiutajatekülas midagi ootamatut – kaks salapärast tundmatut hiilivad külla ja otsivad läbi vana rännukoer Klausi kohvri. Klaus ja Lotte asuvad asja uurima. Peagi saab selgeks, et otsitakse taga kolme salapärast kuukivi, mille Klaus oma viimaselt matkalt mägedes leidis. Klaus ja Lotte otsustavad külastada Klausi rännukaaslasi, kelle kätte jäid kaks ülejäänud kivi. Varsti selgub, et leidub veel teisigi, kes ihaldavad endale kolme müstilist kuukivi.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
3,2,1 - ilus hüpe

2010 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mihkel Soe

Kogenud langevarjur Toomas Talts tegeleb ekstreemspordi alaga, kus kõrgetelt objektidelt alla hüpates riskitakse oma eluga, kuid kogetakse ka hetkelist vabanemist.

Toomas Talts viibib suurema osa oma vabast ajast õhus. Eestis on ta praktiliselt ainuke, kes tegeleb BASE-hüppamisega. Selle ala harrastajaid peetakse hullumeelseteks, sest hüppeid tehakse piisava kõrgusega sildadelt, kõrghoonetelt, teletornidelt või kaljuservalt ja hüppajal puudub varulangevari. Seetõttu moodustavad eri maade BASE-hüppajad omamoodi kogukonna, kus üksteisest hoolitakse ning koos sooritatakse ka grupihüppeid. Miks on vaja oma elu ohtu seada, kellele ja mida ning kas üldse on vaja tõestada?
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
Järgmine
»