Otsingutulemused

Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõjast läbi käinud mehel on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista, on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid, ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi, mis annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ning keerukast valmimisprotsessist.

Tuntud eesti skulptor Tauno Kangro idee valmistada skulptuur rahvuseepose kangelasest Kalevipojast pärineb juba aastast 1997. Hiidsuure skulptuuri kavatses Kangro esialgu erakapitali toel, hiljem juba linna kulul püstitada Tallinna lahte. Suurprojektil on nii mõjukaid poolehoidjaid kui ka vastaseid. Aastal 2007 võidab Kangro linnavalitsuse korraldatud Kalevipoja monumentaalskulptuuri ideekonkursi. Suurejoonelise idee teostamiseks oleks tee justkui sillutatud, ent võimumängud on salakavalad. Film dokumenteerib järgneva kolme aasta jooksul skulptuuriga seotud tähtsamaid sündmusi ja persoone, skulptori igapäevast tööd ja pingutusi oma unistuse teostamisel.

Ants Paju on teoks tegemas teda aastaid saatnud unistust püstitada kündva Kalevipoja kuju kõigi kunagiste põllupidajate mälestuseks ning eesti rahva ühendamiseks oma maa ja minevikuga. Tallinn-Tartu maantee 127. kilomeetril seisev hiigelskulptuur on Antsu kingitus oma isamaale ja rahvale. Ühest küljest on see portree mehest, kes teeb teoks oma idee, teisest küljest aga üldistus sellise suurprojekti elluviimise raskustest. Ants Paju ülevoolav energia on kaasanud rohkelt annetajaid, omavalitsuse- ja kultuuritegelasi, sportlasi ja kohalikke inimesi, kuid muutnud seejuures mehe enda mõtlikuks ja tundeliseks.

Tuntud skulptori Tauno Kangro ja tema ärimeestest sõprade idee püstitada Tallinna lahte eesti rahvuseepose kangelase Kalevipoja hiigelkuju tekitas teravaid diskussioone. On aasta 2000. Kuigi suur osa tööst on juba tehtud, pole lõplikku lahendust veel näha. Välja joonistuvad eesti kultuuri, meedia ja ettevõtluse keerulised suhted. Linnale pakutakse tasuta monumenti ja ühtki käegakatsutavat põhjust keelduda pole. On ainult esteetilised hoiakud, milles eales kokkuleppele ei jõuta, ja kahtlused, kelle võimu sümboliks valmiv kuju saab.