Otsingutulemused

Film põhineb Nõukogude propagandalool (mis on tõenäoliselt vale) ühest “noorest pioneerist” Morozovist, kes andis oma isa üles Stalini salapolitseile ja seejärel perekonna poolt tapeti. Tema elu ilmestas kõigi heade Nõukogude kodanike kohustust saada informantideks, ja kui vaja, siis ka oma perekonnasidemete arvelt. Nõukogude Liidus oli antud lugu paljude raamatute, laulude, näitemängude, sümfoonilise luuletuse, ooperi ja samuti Sergei Eisensteini poolt 1937. aastal lavastatud, kuid linastamata jäänud filmi “Bežini aas” aluseks. Siin filmis kutsutakse 75 aastat hiljem poissi väikeseks Janiseks. Ta on pioneer, kes elab Nõukogude kolhoosis nimega Koit. Tema isa on kolhoosi (ja sealhulgas ka Nõukogude süsteemi) vaenlane, kes tahab selle peakorteri ...

Ühel ööl kogunevad Karahundži platool kentsakad nukud, eri aegadel ja kultuurides loodud jumalakujud. Samal ajal prinditakse tehnokeskustes välja kõiki tähekombinatsioone kõigis kirjakeeltes. Jumalate nimede kirjapanek toob Tiibeti kosmogoonilise müüdi järgi kaasa universumi lõpu. Looja on otsustanud jumalaid enne lõppu omavahel tutvustada. Kirju kamp isekaid puuslikke on üsna veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Jumalad võidavad looja sümpaatia ja muusikakeeles suhtlev õnnistegija lükkab maailmalõpu edasi, lisades ladina tähestikku veel ühe tähemärgi. Aga meie galaktika teises otsas tegelevad mingid mõistusega olendid sama asjaga.