Otsingutulemused

Keskaegse põnevus-triloogia viimases filmis satub apteeker Melchiori naine Keterlyn jõhkra kallaletungi tunnistajaks. Tundmatu noormehe elu õnnestub päästa, kuid mälu kaotanud ohver ei tea, kes ta on ja kuidas enda jaoks võõrasse Tallinna sattus. Sündmuskohalt leitud sõrmus juhatab Melchiori öise vennaskonna jälile, küsimusi tekitab ka laadapäeval esinenud veiderdajate trupp. Hirmuäratavad märgid vihjavad, et ohus pole üksnes tapmiskatsest toibuv tundmatu, vaid ka teda ravivad Melchior ja Keterlyn. Samal ajal saabub linna inkvisiitor, keda teatakse halastamatu nõiakütina. Melchiori võime “surnutega kõneleda” ja nähtamatuid mõrvajälgi märgata on äratanud kahtluse, et tegemist võib olla ohtliku ketseriga. Ja kiriku vaenlase koht on tuleriidal… Apteeker Melchiori ...

Peeter on kupleekuningas. Kuplee kui žanr on koos temaga vajumas unustuste hõlma. Kuidas leppida paratamatusega ja toime tulla stressiga, kui kadumas on kõik, mille nimel seni elatud? Julge teekonna ja reisi iseendani võtab ette näitleja ja kupleelaulja Peeter Kaljumäe.

Morten on uudishimulik ja leidlik poiss. Saatuse tahtel on ta sunnitud elama koos kasuvanematega, kes ei näe tema loovas tegevuses muud kui pahatahtlikku huligaanitsemist. Emata Morten ei ole siiski orb. Ta isa on kapten, kes töö tõttu peab suurema osa ajast merel viibima. Morten soovib isa eeskujul samuti kapten olla. Ta ehitab endale mängulaeva, mille mehitab erinevate putukatega. Unenäoline paralleelmaailm kirjeldab Morteni elu groteskses võtmes. Mingil hetkel maailmad segunevad. Nii Morteni päris kui ka fantaasiamaailm ähvardavad kokku kukkuda. Mõlema maailma päästmiseks on vaja julgelt tegutseda. Morten võidab ohud kangelaslikult. Tema kindlameelse tegutsemise taga on põhimõte - kapten ei jäta kunagi ...

Lühidokumentaalfilm Georg Otsa elulool rajaneva mängufilmi "Georg" võtteprotsessi huvitavamatest hetkedest ja telgitagustest.

Näitleja ja lavastaja Evald Hermaküla (1941–2000) maailm. Kaemuslik filmiportree läbi Hendrik Adamsoni ja Henrik Visnapuu luuletuste ning Alo Mattiiseni muusika. Luulet loeb Evald Hermaküla.

Tundeline teekond ajas ja ruumis läbi Vanemuise teatriõhustiku hooajal 1986/87. Järjekorras 117. hooaeg algas nagu ikka teatrikülastajate konverentsiga, kus vaatajatega kõneleb ametist lahkuv teatri kunstiline juht Kaarel Ird. Mõni kuu hiljem saadetakse ta samast viimsele teekonnale. Teatri peanäitejuht Ago-Endrik Kerge kõneleb uuest olukorrast enese ja teatri jaoks. Katkendeid erinevatest proovidest ja lavastusest "Aeg tulla, aeg minna" Jaan Toominga ja Helje Soosaluga.

Stseene Gioachino Rossini ooperist "Sevilla habemeajaja", mille lavastas 1981. aastal teatris Vanemuine Ago-Endrik Kerge ja kujundas Aime Unt. Ooperi sündmusi kirjeldavat teksti loeb Jüri Krjukov. Lavastus kandis pealkirja "Almaviva ehk Asjatu ettevaatus ehk Sevilla habemeajaja".

Tallinna vanalinnapäevad kostüümide ja muusika saatel. Karnevalid ja moedemonstratsioonid, etenduse annavad laste- ja noorte muusikateater, lavakunstkateedri XIII lennu üliõpilased. Esinevad ansamblid Kukerpillid, Modern Fox ja Rock-Hotel.

W.A. Mozarti 1783. aastal valminud lühiooperi "Teatridirektor" võtmepunktiks on kahe daami - preili Silberklangi ja proua Herzi - äge duell primadonna koha pärast. “Estonia” lavastuses olid peaosades Anu Kaal ja Margarita Voites. Ooperikatkendite vahel esitab mõlemale meie teatri primadonnale intrigeerivaid küsimusi reporter Enn Eesmaa.

Thirlmere Eesti Seltsi naisring, mis asutati 16. augustil 1953, täidab kohalike eestlaste seltskondlikus elus väga olulist osa. Naisring korraldab temaatilisi peoõhtuid. Mustlasõhtu Thirlmere Eesti Seltsi majas Austraalias. Mustlasõhtul esitatakse operetina mustlasmuusikat ja -tantsu.