Otsingutulemused

Aleksander on andekas noormees, kes ei tea, mida oma eluga pärast keskkooli lõpetamist peale hakata. Mõtted karjäärist, perest, ülikoolist või sõjaväkke minekust tunduvad talle võõrana. Teda justkui ei huvita miski. Õnnetuseks ei oska oma pojale nõu anda ka Aleksandri vanemad ega sõbrad. Aleksander on aastaid kõrvalt jälginud, kuidas elavad teised inimesed ning jõudnud arusaamisele, et ei taha saada nende sarnaseks. Aleksander tahab teistsugust elu. Aga millist just - seda ta ei tea veel. Siinkohal tuleb poisile appi tema onu, kes sõidutab poisi Võrumaale oma venna mõisa, kus pesitseb geeniuste ja hullude seltskond, kellele ükski müsteerium ei tekita probleeme.

Inglise kooliõpilased tulevad külla oma Tallinna eakaaslastele. Õpetajad loodavad näidata neile Eesti noorte elu häid ja ka mitte nii väga häid külgi. Nad ei oska aimata, kuivõrd nende lootused täide lähevad, sest siin pannakse noorte eneseväärikus ja usaldusväärsus, ausus ja julgus tõeliselt proovile.

Kui kaks poolõde, kolmeteistaastane valgepäine Sigrid ja seitsmeaastane mustaverd Saara esimest korda kokku saavad, selgub, et nende ühine vanaema on viidud vanadekodusse. Tüdrukutel tuleb idee ta sealt varastada ja peita katusekambrisse, kus nad saaksid temaga segamatult koos olla. Kõik läheb üle ootuste hästi, kuni sekkuvad joodikud, pätid ja väljapressijad ning tüdrukutel tuleb nende käest pääsemiseks otsustavalt tegutseda.

Anna sõidab Inglismaalt oma sünnimaale Eestisse, et üles leida sõja ajal kaotatud ema. Ta satub taasiseseisvumisaja sündmuste keerisesse ja kohtab vabadusaatest sütitatud inimesi, kes aitavad tal jõuda äratundmisele, et hoolimata kauasest võõrsil viibimisest ei ole tema veresidemed kodumaaga katkenud.

Kui Eerik koos oma kaaslastega järjekordsele öisele mereretkele asub, teab ta muidugi, et võib piirivalvele vahele jääda. Piiritusevedu kuiva seadusega Soome aga on nii tasuv, et risk tuleb võtta. On ju vaja oma maja, kuhu Hildaga elama asuda, ja paati, et meretööd teha. Kui juhtubki äpardus, aitab papa Nymann, tema rahaga võib ükskõik kelle ära osta. Kuid Aleks, uus ülem piirivalvekordonis, mõtleb teisiti. Mitte selleks pole ta Vabadussõjas võidelnud, et võim Eesti Vabariigis raha kätte läheks. Ta tahab seda ka Hildale tõestada. Tulivee smugeldajaid püüdes aga satub ta suurde ja halastamatusse mängu, kus sõbrad võivad osutuda vaenlasteks ja vastupidi.

Nostalgilise alatooniga armastusfilm algab lapseea süütu kiindumusega möldripoja Johannese ja jõuka maaomaniku tütre Victoria vahel. Kiindumus kasvab põletavalt valusaks armuleegiks, mille summutavad varanduslik seisus ja kodanlik võltsmoraal.

1939. aastal on Eestis taas kord vastamisi baltisaksa parun Preimann ja põline eestlane Leppikson. Selles mängus virguvad kurjad jõud - nõukogude vastuluure ja fašistliku Saksamaa diplomaatia, sundunenäod ja must maagia, satanistid ja reeturid. Neile vastandub poolatarist kirjaniku Joanna ja eestlasest detektiivi Gunnari vaprus ja armastus. Kas nad suudavad ära hoida maagilist ohvrirituaali, mis kutsub välja Saatana, ja kas sellest piisab, et päästa Euroopa poliitilise tehingu - Molotovi-Ribbentropi pakti - küüsist?

See on moosekantide, pajatsite ja narride heitlik maailm, kuhu te sisenete, ja ärge oodake sümfooniat seal, kus kõrva paitab vaid üksik õrn flöödiheli. - Kärt Hellerma

Groteskne mõistulugu väikesest mehikesest, keda hirm kõige uue ja tundmatu ees takistab elamast. Isegi unistus ja igatsus olla nagu teised ei suuda läbi murda meest ümbritsevast maniakaalsete kahtlustuste müürist. Kohanemata välise maailmaga, loob ta endale kujuteldava.

Pärast ema surma satub murdeealine Juulius kasvandikuks elutarga kaluri Kipri Taavi tallu. Ta näeb lähedalt rannakalurite tööd ja eluolu, elab läbi oma esimese armastuse ja saab aimu vanema põlvkonna keerulistest suhetest. Rannakülast tormisele elumerele lahkudes pole ta päriselt maha matnud lootust säilitada oma armastus ja leida tagasitee kodusadamasse.