Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (252)

Liisi viies suvi

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Airi Kasera

Pimeda ja kurdi Liisi viiendast elusuvest, erihooldusest ja neljalapselisest perest, kus Liisi kasvab.

Kui neljalapselises peres üks lastest vajab pidevalt erihooldust, mõjutab see kogu pere elurütmi. Elatakse teadmises, et nõrgemat tuleb aidata. Film on Kariliisist, kes on sündinud pimekurdina. Tema viies elusuvi on midagi erilist. Esmakordselt on ta võimeline koos perega tegema pikemaid jalutuskäike senitundmatutesse paikadesse. Liikumisrõõm on tema jaoks suurim rõõm.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ma armastan sind

1996 | Mängufilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Peter Herzog

Peter Herzogi lühimängufilm mehe ja naise kohtumistest unenägudes, millest ärgates ollakse võõrad.

Naine otsib Meest, kellele unenäos lausub sõnad „sinise koera silmad”. Unenägudes tunnevad Mees ja Naine üksteist. Naine otsib Meest ka väljaspool unenägusid olevast maailmast, Mees aga ei mäleta pärast ärkamist unes öeldud sõnu ega saa ka aru Naisest, kes talle kõikjal neid sõnu meelde tuletada püüab. “Sinise koera silmad” aitaksid neid ärkvel olles üksteist ära tunda. Valminud Gabriel García Márquezi novelli „Sinise koera silmad” ainetel.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Paragrahv 58/4

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Pinchas Schatz

Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.

Eestis elanud Pinchas Katzist kujunes 1930-ndail aastail üks siinseid tulisemaid iseseisva Palestiina juudi riigi loomise pooldajaid. 1941 mõisteti ta surma, süüdistatuna terrorismis ja hukati 16. novembril 1942 Venemaal. Katzi lugu uurivad tema tütar Margalith ja tütrepoeg Pinchas Schatz, külastades kunagist Eestimaa Kommunistliku Partei arhiivi Tallinnas, pagendusaasate kodu Malmõžis, vanglaid Pärnus ja Kirovis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Protokoll

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Valentin Kuik

Noorel flöödimängijal Irinal on toimekas päevas täita rida isiklikke ja riiklikke rituaale.

Iga inimese elus on loendamatu hulk lihtsaid ja keerulisemaid isiklikke ja riiklikke rituaale ning protokollireegleid. Filmis need rituaalid segunevad, isiklik muutub riiklikuks ja vastupidi, tänu millele vaatajal on ehk põhjust oma elu üle veidi avaramas plaanis mõtiskleda. Filmi kangelannal, noorel flöödimängijal Irinal on toimekas päevas täita rida isiklikke ja riiklikke rituaale.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tingimustega Tallinnas

1996 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Edith Sepp

Inglismaal filmirežii eriala lõpetanud Edith Sepa magistritööks valminud lühifilm on must komöödia absurdsesse olukorda sattunud seiklejatest.

Londonist saabuvad Tallinna ideede ülesostjaid, kes kummalistesse olukordadesse sattunult sõbrunevad Tallinnas elava piinamisriistade kogujaga. Õnnetusse sattunud uut sõpra ideede ülesostjad ei abista ning omandavad tema omapärase kogu visandid, mida ümber disainides saavad kodumaal ametikõrgendust.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulealused 1

1996 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Probleemfilm | Režissöör: Enn Säde

Kaheosalises dokumentaalfilmis "Tuulealused" vaetakse inimese ja looduse, looduskaitse ja talumehe keerulisi suhteid. Esimeses osas vaadeldakse talunike põlde rüüstavate laglehordidega seotud probleemistikku ning arutletakse omanikele tagastatud väikesaarte oleviku ja tuleviku üle.

Musti laglesid on palju, nad hävitavad tihti põllumehe saagi. Saaremaa talupidajad torisevad nende pärast, kuid paraku - lagled on rahvusvahelise looduskaitse all, lasta neid ei tohi. Kus on väljapääs, milles lahendus? Valus probleem on ka väikesaartega, mis tänases Eestis talupidajatele tagastada tahetakse. Kuidas aga käituda, kui saar on looduskaitseobjekt? Või kui saari on valmis üles ostma kodu- või välismaised rahatuusad?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tuulealused 2

1996 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Probleemfilm | Režissöör: Enn Säde

Kaheosalise dokumentaalteose teine osa vestab Eestimaa laidudest ja puisniitudest - sellest, kellele nad kuuluvad, kuidas neid kasutada. Omaniku ja looduse, omaniku ja riigi vahekorrast ning turismist looduskaitse aladel.

Puisniitude haruldase liigirikkuse päästmine käib praegu noorte talguliste, vastutustundlike talumeeste ja looduskaitsjate entusiasmil ning rahvusvaheliste abistajate vähesel rahalisel toel. Siiani riigi omandis olnud Lahemaa Rahvuspargis kuulub nüüd osa maid eraomandusse ja tuleb leida kompromiss elanike majandushuvide ja looduskaitse vahel. Kuidas saaks Eesti riik kaasa aidata?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 2. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia eestlaste elu tutvustava filmi teises osas meenutavad eestlased Austraaliasse jõudmist ja esmaseid muljeid sellest maast.

Kümme Austraalia eestlast meenutavad oma esmamuljeid uuest kodumaast. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutaja Arnold Perendi meenutab Sydney Eesti konsulaadi algusaastatega seotud inimesi Johannes Kaivu ja Arved Miilenit. Sydneys elav Loreida Nichols tuli Austraaliasse 1927. aastal 14-aastasena. Ta meenutab nappe töövõimalusi, palka, abielus olevate naiste mitte tööle lubamist. Brisbane'is elav Astrid Sisask tuli koos vanematega 1930ndatel. Ta meenutab selle aja rasket majanduslikku olukorda ja pagulaste saabumist pärast teist maailmasõda. Austraalia vajas lihttöölisi, eestlastest haritlased pidid uuesti võimalusel kõrgkooli minema, sest kohalikud hoidsid paremad töökohad ja võimu kiivalt endale. Thirlmere'is elav Urmas Maidla jutustab Eesti Abistamise Komitee sünnist 1945. aastal ja tegutsemisest, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
4
5
6
7
8
9
10
...
Järgmine
»