Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (60)

Ankeet

2020 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Aljona Suržikova

Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.

Dokumentaalfilm keskendub mitmel isiklikul lool, mis on omavahel seotud ühise minevikuga. Perestroika generatsiooni ühise mineviku ühendajaks on kool. Klassikaaslased, kes omal ajal elasid väga sarnastes tingimustes, mängisid samu mänge ja jagasid kõige isiklikumad mõtted on suutnud tänapäeval luua väga erinevad ja mitmekülgsed elud. Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeet võrrelda tänapäeva reaalsusega. Ankeet täidab sel juhul kirjaliku ajaloomälu funktsiooni, milles on säilitatud ilusad hetked ja suured unistused, mis said kooli ajal kirja pandud. Aljona leiab näiteks oma klassikaaslase Stasi Kambodžas pokkerit mängimas ja ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rodeo

2018 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Raimo Jõerand, Kiur Aarma

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest jutustav dokfilm vaatleb riigi ülesehitamist peaministri Mart Laari ja tema valitsuse liikmete kommentaaride kaudu.

Avameelselt ja eneseirooniaga jutustatud kaasaegse riigi loomise lugu noortest idealistidest, kellest said poliitikud. Taasiseisvunud Eesti esimeses põhiseaduslikus valitsuses saab 1992. aastal noore ja kogenematu peaministrina võimule Mart Laar. Isamaa partei eestvõttel moodustatud valitsusele ei ennustata paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat ja viiakse ellu mitu radikaalset reformi. Riigi soov vabaneda okupatsiooniaja pärandist teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise. Ent kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel. Konfliktis aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel jääb peaministril häid valikuid järjest vähemaks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tants vanakuradi vanaemaga

2015 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Alice Järvet

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri "mängudest" noateral.

Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri “mängudest” noateral. Dokumentaalfilm vaatleb nende tegevust nii sisepoliitikas kui ka suhetes Nõukogude Liiduga, mis lõppesid nii mõlemale mehele kui ka Eesti rahvale väga õnnetult. Filmi autor Viktor Siilats on öelnud: "Ikkagi see Pätsi kreedo, et kui vaja, siis tantsin ka vanakuradi vanaemaga, võib viia põrgusse. Kes loovutab kolm tilka verd, sellele võidakse järele tulla."
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 25.09.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Riivo Sinijärve kõne ÜRO Peaassamblee 50. istungjärgul 25. septembril 1995.

ÜRO Peaassamblee 50. tegutsemisaasta juubelisündmuste üheks osaks on 24.- 27. septembrini kestev kõigi liikmesriikide välisministrite kokkutulek, kus osaleb ka Eesti välisminister Riivo Sinijärv. Ta esineb sõnavõtuga ülddiskussioonis 25. septembril. Sõnavõtu teemadeks on Eesti Vabariigi ühinemine Euroopa Liiduga ja rahuldustunne võõrvägede lõplikust lahkumisest, uhkus esmakordse osavõtu üle ÜRO rahupidamise operatsioonist. Eestile on eriti tähtis 21. sajandi keskkonnastrateegia Agenda 21 järgimine, tuumarelvade leviku tõkestamise lepingu pikendamine ning toetus laiendatud ja efektiivsemale Julgeoleku Nõukogule, toetus inimõigustega tegelevatele ühendustele. Riivo Sinijärv soovib, et järgmised viiskümmend aastat oleks maailmale edasiviivamad ja ülesehitavamad.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Trivimi Velliste kõne tuumarelvastuse leviku tõkestamise konverentsil ÜROs

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste kõne ÜRO Peaassamblee 50.istungjärgul 21.04.1995

1995 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti suursaadik ÜRO juures Trivimi Velliste esineb kõnega New Yorgis toimuval ÜRO tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut käsitleval konverentsil 21. aprillil 1995.

Eesti Vabariigi alaline esindaja ÜROs Trivimi Velliste toetab Eesti valitsuse nimel Euroopa Liidu ja kuue sellega assotsieerunud Ida-Euroopa riigi seisukohta, et tuumarelvastuse leviku tõkestamise lepingut tuleb tähtajatult ja tingimusteta pikendada. Eesti toetab strateegiliste relvade piiramise leppeid START 1 ja START 2 ning loodab, et peatselt sõlmitakse ka tuumakatsetuste täieliku keelustamise leping. Velliste sõnul ei toonud külma sõja lõpp endaga kaasa kohest rahu, kuid võimalikuks sai ulatuslik tuumadesarmeerimine. Velliste toonitab, et külma sõja rinderiigina olid okupeeritud Eestis võõrriigi tuumarelvad ja seetõttu eesti rahvas teab liigagi hästi, mis on tuumaoht, ning teeb kõik endast oleneva, et seda tulevikus ära hoida. Eesti jätkab ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49.istungjärgul 28.09.1994

1994 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luige kõne ÜRO Peaassamblee 49. istungjärgul New Yorgis 28. septembril 1994.

28. septembril esineb ÜRO Peassamblee 49. istungjärgul sõnavõtuga Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik, kes käsitleb kõne alguses ka reisiparvlaeva Estonia traagilist hukku. Eesti Vabariigi välisminister Jüri Luik rõhutab oma kõnes uue ajastu algust Eesti välispoliitikas pärast võõrvägede lahkumist. Vägede väljaviimine loob eeldused Eesti ja Venemaa vaheliste suhete normaliseerimiseks ning on esimeseks sammuks Balti regiooni julgeoleku saavutamisel. Ministri sõnul on mõjusfääride poliitika Eestile vastuvõetamatu. Hoiduda tuleks inimõiguste küsimuste politiseerimisest ning tugevdama peaks rahuvalvemehhanisme. Jüri Luik rõhutab Balti riikide integratsiooniprotsessi kiire kaasamise olulisust ja selle tähtsust mitte üksnes neile riikidele, vaid kogu Euroopa stabiilsusele ja arengule tervikuna.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 28.09.1994

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi erakorralise ja täievolilise suursaadiku Ameerika Ühendriikides Ernst Jaaksoni kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 1993.

Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson teeb kolme Balti riigi nimel ühise kokkuvõtte olukorrast Baltikumis. Eesti, Läti ja Leedu vabariikide ülesehitustööd ja normaalset arengut takistavad Venemaa sõjaväebaasid, mis ikka veel pole Baltikumist välja viidud. Baaside 50-aastane kohalolu on jätnud jälje riikide keskkonnale. Baaside territooriumil vandaalitsetakse ja rikutakse keskonnaohutusnõudeid. Seetõttu on ohus kalastamine Balti meres. Kolm Balti riiki peavad koostööd tegema ühise merepiiri kujundamisel. Olemasolevat metsaressurssi tuleb hoida ja mitte mõttetult ekspluateerida. Majanduses teha koostööd Euroopa arenenud riikidega. Balti riigid on selle ülesehitustöö alguses. Üle tuleb vaadata elektrienergia tootmise keskkonnale kahjulikud mõjud, seoses vananenud tehnoloogiate kasutamisega. ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV president Lennart Meri kõne ÜRO Peaassamblee 48.istungjärgul 30.09.1993

1993 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Vabariigi Presidendi Lennart Meri kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 48. istungjärgul New Yorgis 30. septembril 1993.

ÜRO istungitesaali üldvaade. Kõnelema kutsutakse Eesti Vabariigi president. President Lennart Meri peatub kõnes kolmel suuremal probleemil. Võõrvägede Eestist väljaviimise läbirääkimisi pidurdavad Vene poole väited, et neil puuduvad võimalused äraviidavaid vägesid majutada ning küüniline põhjendus relvajõudude püsimise vajalikkusest Balti riikides, et kaitsta kohaliku vene elanikkonna inimõigusi. Üldisem väljakutse, kuidas rakendada ennetavat diplomaatiat, rahuloomet ja rahuvalvet konfliktide korral. Kolmandaks probleemiks on demokraatia ja vabaturumajanduse kindlustamine Eestis. Kõne lõpul peatub president ÜRO reformimisel - väikeriikidel kui maailma riikide enamikul lasub kohustus maailmakorda uuesti defineerida.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Vabariigi 74. aastapäeva tähistamine Torontos

1992 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi 74. aastapäeva pidulik tähistamine Torontos.

Pidulikul aktusel loeb Maimu Palumäe ette Kanada peaminstri Brian Mulroney tervituse ja Eesti Vabariigi peaministri Tiit Vähi tervituse. Läti pagulaste esindaja kõne. Eesti Vabariigi peakonsul Kanadas Ilmar Heinsoo kõneleb aastapäeva aktusel olukorrast Eestis, tsiteerides peaminister Tiit Vähit. Üleminekuaega iseloomustab sisepoliitiline pinge, toidukriis. Ta tänab Torontost juhitavat abistamisorganisatsiooni EERO abi eest kodumaa tervishoiule. Ilmar Heinsoo loeb ette Henrik Visnapuu isamaalise luuletuse "Ma kuulutan". Aktuse kontsertosas laulab bariton Avo Kittask Evald Aava "Tervituse kevadele", klaveril saadab Charles Kipper.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: EV välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47.istungjärgul 29.09.1992

1992 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõne ÜRO Peaassamblee 47. istungjärgul 29. septembril 1992.

Eesti Vabariigi välisminister Jaan Manitski kõneleb ÜRO Peaassambleel Eesti riigi ülesehitustööst ja lahendamata valupunktidest. Ta esitab olulised punktid riigi arengust: 1992. aasta 28. juuni referendumil kiitis Eesti kodanikkond heaks uue demokraatliku põhiseaduse, 20. septembril toimusid uue konstitutsiooni järgi parlamendi- ja presidendivalimised, 20. juuni rahareformiga mindi üle oma rahale. Valupunktidest toob esile, et kuigi juba 12. jaanuaril 1991 kirjutati alla Eesti-Vene leping, milles mõlemad riigid tunnustavad teineteist sõltumatu ja suveräänse riigina, pole võõrväed ikka veel lahkunud Eesti territooriumilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
Järgmine
»