Otsingutulemused

Helilooja Mart Saar ja tema ajastu. Filmi sõnaline osa on ühelt suuremalt Saare-entusiastilt, muusikateadlaselt Johannes Jürissonilt. Film loob loodusvõtete, fotomaterjali ja põhitegevuskohaga Hüpassaare majamuuseumis atmosfääri, milles võib tajuda nii Saare muusikale omast erilist kargust kui ka selle muusika lätteid.

"See oleks kurb elu, kui ma kõrgemate asjade heaks ei töötaks, kui mind õnnelikuks ei teeks teadmine, et minagi inimkonna käekäiku parandada aitan ja kõikideks aegadeks oma isamaa tänu ära teenin", on öelnud Carl Robert Jakobson. Rikkalikel arhiivimaterjalidel ja fotodel põhinev filmijutustus olulistest sündmustest Eesti rahvusliku liikumise suurkuju elust.

Mark Soosaar käis Torontos 1981. aastal filmile jäädvustamas Kihnust pärit meremeest ja harrastusmaalijat Jaan Oadi (1899 – 1984). Oad alustas oma maalimist alles peale Eestist põgenemist. Ta maalib mälestusi Kihnu saarest. Kihnu ajalugu on vaja üles tähendada, ütleb Oad. Naivistlikel piltidel ärkab ellu Kihnu argipäev: kala- ja hülgepüük, laevaehitus ja kivivedu, sepatöö ja salapiirituse vedu. Jutuajamine Oadi Kanada kodus vaheldub kaadritega talvisest Kihnust, kus Oadi eakaaslane, meremees ja hülgekütt Juhan Vesik meenutab nooruspõlve ja kunagist eluolu.

Portreefilm Heliloojate Liidu juhatuse esimehest, helilooja Jaan Räätsast. Jäädvustatud on hetked Heliloojate Liidu töökoosolekult, Jaan Räätsa kohtumiselt Kingissepa Lastemuusikakoolis, tema 50. sünnipäeva tähistamiselt, heliloomingu esitustest. Helilooja mõtteavaldusi kuulab ja temaga vestleb kirjanik Enn Vetemaa.

Lühifilm inimesest, kelle elu on täis teravaid ebakõlasi, piinlemisi, kohati alastustki. Mehest, kes loojana tõuseb üle elusaatusest - Mart Saarest. Käsitletakse helilooja elu ja loomingut läbi aastate. Vaheldumisi loevad tekste Einar Kraut ja Heino Mandri. Leningradi vaated ja Mart Saare konservatooriumiaeg. Arhiivikaadrid 1928. aasta laulupeost ja 1930-ndate New Yorgist. Hüpassaare olemus ja erilisus.

Vanade eestlaste hingelinnu, sookure, varjatud elu kohta on veel nii mõndagi teadmata. Rein Marani kaamera ja tema filmides ikka ning jälle üllatav teaberikkus on andnud seegi kord suure kunstiväärtusega teadusfilmi.

Kaksikõed, teadlased Tartu Ülikooli hospitaalsisehaiguste kateedri professor Valve Saarma ning hüdrobioloog ja hüdrokeemik, Teaduste Akadeemia korrepondentliige Helle Simm. Kõne all, kuidas kaitsta keskkonda saastumise ja inimest saastatud keskkonna eest. Pikemalt on juttu Peipsi vee puhtusest.

Filmis antakse ülevaade Tartu Riiklikust Ülikoolist juubelieelsel tööaastal. Tehakse põgus ekskursioon ülikooli kolmesaja viiekümne aastasesse ajalukku, fikseeritakse uusehituste seis, antakse mitmekülgne ülevaade ülikooli teaduskondade ja laboratooriumide tööst. Ülikooli mailmamainega teadlased räägivad oma tööst ja suhetest ülikooliga.

Omaloodud uudsetest ravimeetoditest ja -aparaatidest ning paranenud patsientidest kõneleb traumatoloog ja leiutaja dr Arnold Seppo. Teda täiendavad ja oponeerivad arstiteadlased üle Nõukogude Liidu – V. Kalnberzs, H. Jansons, B. Äniline, G. Ilizarov, U.Sibul. 1981. aastaks on Metallosteosünteesi Teadusliku Uurimise Laboratoorium ja Kliinik oma looja auks saanud A. Seppo nime. Direktor, Seppo õpilane Uku Truupõld ja kliiniku patendiosakonna juhataja Ljudmilla Gans on suure arsti ja leiutaja tööd jätkamas.

Filmi autorid on võtnud ülesandeks näidata noortele lapsevanematele, kui oluline on esimene eluaasta väikelapse arengus.