Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (97)

Johannes Hindist

1989 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi dokumentaalfilm tehnikadoktor Johannes Hindist, tema teadustööst, tema "süüst" ja postuumsest rehabiliteerimisest.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kolmkümmend aastat hiljem

1989 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Jaak Lõhmus

Portreefilm vabadusvõitleja Mart Niklusest, tema "süüst", vangla-aastatest ja eluvaadetest.

Rahvusvaheliselt tuntud dissident ja vabadusvõitleja Mart Niklus (1934) oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Filmis räägib ta esitatud süüdistustest, elust sunnitöölaagris ja tulevikumõtetest. Filmis on kasutatud ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi ning NSV Liidu Filmi- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi materjale.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Talupojad

1989 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Ülo Tambek, Toomas Kirdelaht

Nõukogude ajal ideoloogilistel ettekäänetel keelustatud film tolleaegsest olukorrast Eesti kolhoosikülas.

1968. aastal ära keelatud dokfilm. Režissöör Ülo Tambekile heideti ette põhjendamatult pessimistlikku ja ideoloogiliselt väära lähenemist probleemidele Eesti maarahva elu sotsiaalsel ümberkujundamisel ehk kollektiviseerimisel, kaasaja üle ironiseerimist ja mineviku lubamatut romantiseerimist. Filmi lõpetamine peatatakse. Uue vabaduselaine saabudes juba pärast Ülo Tambeki surma saab operaator Toomas Kirdelaht võimaluse kakskümmend üks aastat hiljem, 1989. aastal film lõpetada. Algusesse lisatakse Tallinnfilmi stuudio direktori käskkiri 1968. aastast, ülejäänus säilitatakse täpselt Ülo Tambeki omaaegne versioon.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva film

Enn Nõu videokassett nr 14, pala 1/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas.

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Albumis on fotod klassikaaslastest 1948. aastal ja väljasõidust Ekolni järvele 1951. 1953. aasta mais tehtud fotodel on õnnelikud abituriendid, kellest saavad peagi üliõpilased. Edasi videofilmid 1964. aastast, mil abikaasa Helga Nõu jalutab kahe väikese lapsega Uppsalas ja Olev Nõu lõpetab gümnaasiumi. 1973. aastal möödub Ennul kooli lõpetamisest 20 aastat, endiste koolikaaslastega kunagises klassiruumis ja peolauas. 1978. aastal täitub lõpetamisest 25 aastat - sel puhul toimub kokkutulek linnast väljas, paljud on tulnud abikaasadega, tehakse ühispilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamisest 35 aastat

Enn Nõu videokassett nr 14, pala 2/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Peo ettevalmistuskoosolek, materjal kooliajast.

Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva piduliku tähistamise ettevalmistamiseks on Bo Ekströmi juurde kogunenud endisi klassikaaslasi. Kohvilauas peetakse nõu. Järgnevalt näeme Enn Nõu korralikult dokumenteeritud materjali tema kooliajast. Klades fotod, dokumendid ja väljalõiked ajalehtedest koos Nõu kommentaaride ning päevikulaadsete sissekannetega. Materjal aastatest 1951-1953. Enn Nõu joonistused ja visandid gümnaasiumi ajast.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pärnu - mure ja häbi?

1988 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Enn Säde

Dokumentaalfilm sinimustvalgest suvest Pärnus ja solgitorudest ning kolibakteritest ujumiseks suletud merevees.

Pärnu mudaravilal täitus 1988. aastal 150 aastat. Filmis vaadeldakse, milleni on viinud kuurortlinna sõjajärgne sanatooriumide ja tööstuse ekstensiivareng, mis on olnud teravas vastuolus linna tegelike vajadustega. Pärnu lahe vesi on lootusetult saastatud, linna sotsiaalmajanduslik areng jääb aga maha umbes kümnendi jagu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2

Enn Nõu videokassett nr 100, pala 3/3

1985 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu major Mihkel Martsooga Uppsalas novembris 1985. Juttu Vabadussõjast, Eesti Vabariigist, Teisest maailmasõjast, NKVD-st, metsavendadest ja Siberi vangilaagritest.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meremeeste maa

1982 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toivo Kuzmin

Meremeeste elu ja töö Eesti merelaevanduse mootorlaevades Fricis Rozin ja Timur Frunze.

Jälgitakse meremeeste elu, tööd ja olmet mootorlaevades Fricis Rozin ja Timur Frunze. Elu laevas kulgeb oma reeglite järgi, ent paranenud on meeste elu-ja töötingimused. Nagu muutub igapäevaelu, tungib ka uus meremehe ellu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Härra Vene maailm

1981 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Mark Soosaar

Portreefilm legendaarsest vanavara kogujast Leonhard Venest.

Mark Soosaar vestleb markantse härrasmehe Leonhard Venega (1902-1994), kes on teadmisjanuline iseõppinud vanavarakoguja. Meossaare karjamõisas elav härra Vene on terve elu muretsenud vanavara kogumise, restaureerimise ja sellele väärilise koha leidmise pärast. Vanahärra mööblikollektsiooni kaunid esemed täidavad karjamõisa saali, ise elab alati naeratav ja justkui eelmisest ajastust pärit härra puritaanlikult väikeses köögis. Vene õpib prantsuse keelt ja kritiseerib Einsteini relatiivsusteooriat. Vanahärra elab üksikuna ja toitub lihtsalt, sest seksuaalselt tagasihoidlik olles vaimsed võimed tõusevad ja tüsenemine on märk vaimuvaesusest.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kirjanik Oskar Lutsu 90. sünniaastapäev

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 1 (1134), jaanuar 1977

1977 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Ülo Tambek

Oskar Lutsu hauamonument Tartus, fotod ja arhiivikaadrid Oskar Lutsust.

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»