Otsingutulemused

Eesti kalatööstuse tootmisvalitsuse Tallinna traallaevastiku baasi traaler Ookean heeringapüügil Põhjamerel. Antakse ülevaade püügiprotsessist, alates kalaparve tuvastamisest kuni saagi lossimiseni külmutuslaevale.

Ülevaatefilm erinevatest Eestimaa paikadest. Suveniiride müük, kalapüük merel, viljakoristus, lehmade lüpsmine, teadlased uurimistööl, TPI ja TRÜ üliõpilased ülikoolis. Tööprotsess Balti soojuselektrijaamas, põlevkivi töötlemine. Vaateid uuele elamurajoonile Tallinnas Mustamäel.

Skulptor Anton Starkopf (1889 – 1966) oma Tartu ateljees viimasel eluaastal. Filmitegijad on jälginud vanameistrit tema loomingu keskel mõtiskleva ja ikka loovana. Ott Kangilaski tekst on justkui Starkopfi sisemonoloog, kõnelus iseenda, oma loomingu ja selle vaimse ning materiaalse ainesega. Savi, kivi, puu on ained, millele kunstnik elu annab, kõneleb Starkopf Kangilaski suu läbi. Vanameister ise endast tehtud filmi näha ei jõudnud. Eesti skulptuurilegend suri 30. detsembril 1966 oma ateljees ja ta maeti koduõuele, mis oli tolleks ajaks kujundatud väikeseks skulptuuriaiaks.

"Sent surmaga võlgu ja koperdab merel!" kuuleb Martin Puri ühel ilusal kalapüügipäeval oma paatkonna juhi Augusti suust. Paadikaaslased on vanale mehele tõesti aeg-ajalt hõlpu andnud, kuid Sõgedate külas aastasadu elanud ja meretööd teinud põlvkondade järeltulijad teavad, et kedagi, kes merd armastab, ei saa sellest vägisi lahutada. Merel ei ole füüsiline jõud mehe ainus mõõdupuu. Kui on vaja päästa inimesed sügistormis hukkuvalt purjekalt, näeb Martin, et tuleb tegutseda mitte mere vastu, vaid temaga koos.

Õpetlik lühifilm väikesest poisist, kes muutus ahviks, sest oli sõnakuulmatu, ei armastanud pesemist ega pidanud korda. Väikemehe esialgne rõõm ahviksolemise üle kaob, kui ta mõtleb tulevikule: ei lasteaiasõpru, ei jalutuskäike õues koos emaga. Poiss otsustab teha kõik, et ahvist inimeseks tagasi saada. Väikemehe rollis tänane ajakirjanik, toona 5-aastane Rein Sikk.

Viiulikunstniku ja revolutsionääri Eduard Sõrmuse (1878–1940) elu ja tegevust portreteeritakse paljude fotode, arhiivikaadrite ja mälestuste abil. Eduard Sõrmus oli eestlane, keda sünnimaal rohkem põlati, kui armastati. Ta esines Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jpm ja muidugi Nõukogude Liidus. Tal oli taskus Nõukogude pass ja ta esindas Nõukogudemaa huve. Ta oli ideeline bolševik, Punane Viiuldaja. Viiuliloomingut Sõrmuse repertuaarist esitab Jossif Šagal.

1965. aastal möödus 100 aastat ühe eesti tuntuma kirjaniku Eduard Vilde (1865–1933) sünnist. Portreefilm Vildest püüab anda ülevaate kirjaniku elust ja loomingust, keskendudes eelkõige tema kriitilise realismi perioodile, jättes kõrvale tegevuse diplomaadina.

Eesti NSV haridusministeeriumi tellimusel valminud õppefilm põlevkivi tekkimisest, tootmisest ja kasutamisest.

Laulupeorongkäik Tallinnas. Ehitustööd Mustamäe elamurajoonis, Tallinna vaated. Haljastustööd linnas, ekraanil arhitekt Mart Port. Suvilad, kohvikud, sööklad jm ehitused suvitusrajoonides, puhkajad Pärnu rannas. Näited reklaamsiltide, kioskite, bussiootepaviljonide jms kujundusest. Pargiskulptuurid, korrastatud hoovid ja mänguplatsid. Ühistöö haljasalade rajamisel.

Minööride ohtlik töö rahuaja tingimustes. Rasked ilmastikuolud ja pingeline õhkkond mineerijate tegevuses. Arhiivikaadrid teisest maailmasõjast.