Otsingutulemused

Film 1903. aastal Sangastes sündinud, 1939.aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetanud, sõjakeeristes Ameerika Ühendriikidesse elama asunud maalijast ja graafikust Eduard Rügast. Eduard Rügaga vestleb Jaak Lõhmus.

Portreefilm eesti tuntumast vitraažikunstnikust Dolores Hoffmannist, kes arutleb vaimust ja võimust, kunstniku ja ühiskonna suhetest. Dolores Hoffmann peab end käsitööliseks, nii nagu seda ametit keskajal võeti. Ta arvab, et end kunstnikuks nimetada ei ole tal veel õigust. See, kas ta on kunstnik, näitavat alles aeg.

Peeter Mudist on kunstnik, kes ei maali seda, mida näeb, vaid seda, mida mõtleb. Tema jaoks on tähtis vaid sõnum, valguse otsimine. Tal on, mida öelda, ja ta kannab selle puhtfüüsiliselt iseendast andes lõuendile, ignoreerides oma rasket haigust. Film hõlmab ajavahemikku kevadest sügiseni 1990. Režissöör Liina Kulles.

Filmiportree kunstnik Jüri Arrakust. Kohtumised tema ateljees ja maakodus, maalide väljapanekuks ülesseadmisel ja loomehetkedel, saatmas kunstniku mõtisklused elust ja kunstist.

Arhitekti ja disaineri ülesanne on korrastada kaost, mis sünnib inimesest sõltumatult. Film kõneleb eesti ühest tuntumast disainerist Mait Summatavetist ja tema loomingust.

Portreefilm skulptor Jaak Soansist. Mees on veidi üle neljakümne. Missuune on tema looming, tema arusaamad elus ja kunstist? Intervjueerib Peeter Urbla.

Portreefilm skulptor Ülo Õuna elust ja loomingust. 45-aastast kunstnikku intervjueerivad Jaak Olep ja Arvo Iho. Loominguliselt viljaka kunstniku igavese lahkumiseni on jäänud veel kolm aastat. Õun räägib oma loometee algusest, kujunemisest ja kunstimõistmisest. Tegijad on filminud kunstnikku töötamas oma ateljees ja koduses miljöös pere keskel. Filmi kaunistab suurepärane ja läbimõeldult esitatud valik Ülo Õuna loomingust.

Film tutvustab Eesti NSV Kunstnike Liidu esimehe, vabariigi rahvakunstniku ja Ülemnõukogu saadiku, NSVL Kunstnike Liidu juhatuse sekretäri Ilmar Torni elu ja loomingut. Oma monoloogides jutustab optimistliku kunstinägemuse ja elurõõmsa ellusuhtumisega kunstnik ka sellest, mis filmiautoritele andis võimaluse oma ekraaniteost esialgu nagu paradoksaalsena pealkirjastada.

"Tänapäeval, mil asjade maailm ja paljud sellest tulenevad väärtused on ennast suutnud diskrediteerida, muutub minu silmades see rida, mis algab elava tulega ja lõpeb kunstiga, kuidagi eriti kaalukaks. See pole kunsti nõrkus, vaid jõud." See mõte portreteeritava tekstist iseloomustab ka filmi üldist mõttelist tonaalsust, mille subjektiks on Enn Põldroos oma maalidega.

Esmakordselt tutvustatakse eesti isetegevuslike kunstnike loomingut. Omapärane kihnu kunstnike meremaalistiil, Paul Kondase naiivsed kompositsioonid, Armilde Orno ja Linda Lepiku jt kunstnike primitiivsed loodusmaalid on kokku üks rõõmsameelne pildikogu. Lihtsad inimesed leiavad endale natuke vaba aega, et tegelda kunstiga. Soosaar uurib kunstnikelt, kuidas pildid on sündinud. Kunstnike igal pildil on oma lugu. Vanaduspäevil Kanadas elanud Kihnu mehe Jaan Oadi piltidel on kujutatud Kihnu saare ajalugu. Kodumaja uksele ilmub endine kooliõpetaja Paul Kondas rohutirtsu kostüümis, kääksutab viiulit ja esitab luuletuse. Tutvustab oma maale ja sündmusi, mis seal kujutatud.