Otsingutulemused

Dokumentaalfilm eksootilises Mongoolias toimunud meditsiinilisest missioonist, kus osalesid inglise ja hollandi kirurgide kõrval ka kaks eesti meedikut - missiooni juht doktor Jüri Teras ja anestesioloog Kristjan Kalling. Nende eesmärk oli opereerida songa all kannatavaid patsiente ja õpetada välja oma kohalikke kolleege. Kirurgide filmimise kõrval käis filmi autor vaimujõudu otsimas šamaan Ochiroo juures, veetis päeva budistliku kloostri mungaõpilastega ning õhtupooliku rändkarjakasvataja Battsingihi ja tema naise Ossortshami peres.

Eestis tegutsev liikumine Tour d'ÖÖ koondab jalgrattaaktiviste, kes korra kuus vallutavad linnaruumi. Suures grupis geriljarännak mööda Tallinna õhtuseid tänavaid loob sõitjatele üleva meeleolu. Metsateel kulgeva filosoofi jaoks on jalgratas kui tajuinstrument, teadvuse avardaja. „Kui jalgratta oleksid leiutanud tiibeti mungad, oleksid nad seda eelkõige kasutanud kui meditatsioonivahendit,“ ütleb kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Jalgratas kui mõtlemise vahend on oluline erinevatele loojatele. Jalgratturite eneseteadvuse kasv on suurenenud ülemaailmselt. Homo pedalis – need on inimesed, kes vaatlevad maailma jalgrattasadulast. Nende kõigi jaoks on ratas igapäevane tarbeese. Ja siis midagi veel. Võimalus olla vaba. Nad on väga erinevad inimesed, kuid jalgratas ühendab neid.

Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.

Osa inimesi tunneb Eve Kruusi kui ranget kriminaaluurijat, osa teab teda hoopis armuliku kirikuõpetajana. Ja on neidki, kes juhtuvad kohtuma Evega mõlemas ametis. Kirikus vaimulikuna tegutseva Eve roll muutub risti vastupidiseks, kui ta vahetab valge rüü politseivormi vastu ja asub armu kuulutamise asemel ülekuulamistoas patte üles tähendama. Ühist võib leida neis kahes ametis siiski niipalju, et Eve valvab kannatava inimlapse hinge kirikus ning kuriteos kannatanu väärikust politseis. Mõlemas ametis võitleb Eve kurjuse vastu.

2001. aastal alustas Tallinna Läänemere Gümnaasiumis tööd esimene keelekümblusklass, kus vene rahvustest õpilased hakkasid süvendatult õppima eesti keelt. 2003. aasta kevadel tehti kolmandat klassi lõpetavate laste elust dokumentaalsarja „Keelekümblejad“. 2007 läksid filmitegijad õpilaste juurde tagasi. Valmis dokumentaalfilm „Keelekümblejate kaks kevadet“. Kevadel 2012 ollakse taas jälgimas noor keelekümblejaid, kes on lõpetamas gümnaasiumi. Kokku saab film ühe põlvkonna kasvamisest ja arengust kahes keeleruumis.

Viiendat põlve seto laulik Valli on elanud juba üle 40 aasta Tallinnas. Oma igapäevase kontoritöö kõrvalt jätkab naine esivanemate traditsiooni - ta laulab ja mängib pilli edasi. Valli tajub teatavat identiteedikriisi, sest pealinnas on setu kultuuriga tegelemine suuresti kunstlik ja forsseeritud. Naise unistuseks on kutsuda Petserimaal asuvasse lapsepõlvekoju oma vanavanaema, tuntud setu lauliku Martina Iro kogu suguvõsa. Ta tahab korraldada ühe õige mälestusürituse, kus vanad setu kombed taas kord ausse tõsta.

Treener Andres Sõber figureerib korvpalliareenil juba eelmise sajandi seitsmekümnendate lõpust. Tema mahlased väljaütlemised, emotsionaalne suhtlemisstiil ja selge nägemus platsil (ja ka selle kõrval) toimuvast on teinud temast ühe koloriitseima kuju Eesti spordis. Ükskõik, mida temast ka arvatakse: alates mölalõuast kuni Eesti korvpalli päästjani, külmaks ei jäta ta kindlasti kedagi.

Narva jõel asuvale Varesesaarele 1857. aastal asutatud Kreenholmi Manufaktuur, oma hiilgeaegadel 13 000 inimesele tööd andnud tekstiilikombinaat suleti lõplikult 2010. aastal. Viimase paari aastakümne jooksul on töö kaotanud üle kümne tuhande kudumisvabriku töölise. Oma sünget elulugu jutustavad nooremapoolsed Narva venelased, kreenholmlaste põlvkonna järglased. Karmid monoloogid räägivad hüljatusest, tänavaelust, alkoholist, narkootikumidest ja vanglast. Enamike elusaatust on kujundanud lapsepõlve hingelised ja füüsilised traumad. Põhjakihti vajunud noortel inimestel pole jõudu, lootust ega tahtmistki elumülkast välja rabeleda.

Ameerikas sündinud eestlane, ameeriklane, koomik ja maailmakodanik Andrus Valvur tuleb oma vanemate kodumaale, et viia ellu salaunistus – esineda eestlastele eesti keeles. Andy valmistub esinemiseks põhjalikult, tutvub Eesti ja eestlastega, nende mõttemaailma ja huumoritajuga. Kakskümmend viis aastat koomikuna tegutsenud Andy on ärevuses: kas eestlastele tema esinemine üldse korda läheb ja lusti pakub.

Endise krossimehe Aivar Korjuse ja tema poja Kevini ühine unistus on jõuda Vormel 1 rooli. Aivar oli pühendanud oma senise elu ja tegemised pojale. Nüüd, mil 18-aastane Kevin on jõudnud suurde sporti, kus isa enam aidata ei saa, on isa ja poja teed läinud lahku. Tühjaks jäänud koha on võtnud endale noorem poeg, 11-aastane Kaspar, kes unistab vennast kaugemalegi jõuda. Aivar jätkab oma unistuste teekonda. Tema unistus on viia ellu unistusi.