Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (144)

Erki Kasemets

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Meelis Salujärv

Kunstnik Erki Kasemetsa eriskummaline loominguline maailm.

Erki Kasemets teeb oma kunsti hävingu ääre peal. Ta tõmbab oma ideid väärtusetute asjade hulgast nagu mängukaarte suurest pakist ja heidab need sinna jälle tagasi. Tema loomingusse kuulub isikliku elu dokumenteerimine, polügoonteater, prügikunst ja perfomance’id, masinad, kineetiline kunst, mängud ja mängureeglite väljamõtlemine. Kasemets on keskkonnakunstnik. Tema näitustest ei jää midagi järele, tema kunst on kokku pandud tsivilisatsiooni jääkidest, pärast eksponeerimist galeriis rändavad tema teosed pahatihti prügimäele tagasi. Kasemetsa kunstis on tähtis kontekst: tema kunsti ei saa tarbida, aga saab selles osaleda.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Müütide mäss

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Brambat

Portreefilm maalikunstnik Lembit Sarapuust.

Lembit Sarapuu on kunstnik, kes loob müüte, ise seejuures üha enam oma looduga samastudes – müüdiks muutudes. Nii isikuna kui ka kunstnikuna on Sarapuu erand, mis vaevu mahub tavaliste reeglite alla. Mis teiste puhul oleks originaalitsemine, kukub temal välja endastmõistetavalt. Nimetagem seda veidruseks või omapäraseks andeks – õige on nii see kui teine.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Pildi sisse minek

TPÜ filmi ja video õppetool: kursusetöö (BA)

2002 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Marianne Kõrver

Marianne Kõrveri portreefilmi kangelaseks on kunstnik Agu Pilt.

Agu Pilt - Eesti Fassbinder, eesti kunsti Anne Veski, särav staar ja nukker dekadent. Kriitikute põlatud ja meedia armastatud kunstnik pihib oma elust, kunstist ja igatsustest. Ta oli mees, kes kõikus traagilisuse ja naeruväärsuse piiril nagu vananev Marlene Dietrich ning kelle kunst oli sama valuline ja jõuline nagu Fassbinderi filmid. Agu Pildi kunsti keskne tegelane on Helios - tiibadega ingellik olend, kes lendas päikesele liiga lähedale. Geeniused surevad noorelt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Raul Rajangu fenomen

2002 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Liina Kulles

Liina Kullese portreefilm iseõppinud kunstnikust Raul Rajangust, kes 1980ndate keskel saabus sensatsioonina eesti kunsti ja kõigutas seal valitsenud väärtusi.

Raul Rajangu saabus 1980ndate keskel sensatsioonina eesti kunsti ja kõigutas seal valitsenud väärtusi. Tema maalid erinesid kõigest sellest, mida meie auväärsed näitusesaalid olid oma seintel kandnud. Kohati lapselikud, olid need täis fragmentaarseid mälupilte 1950ndatest. Aastatel 1990-92 maalis ta oma kodus Viljandis, hiljem taandus metsa, andes maad müütidele iseendast. Film tahab neid müüte purustada. Kunstnik räägib oma loomingust, pihib oma pikaajalisest võitlusest deemonitega ja nende teraapilisest vaigistamisest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Töö

2000 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Rainer Sarnet

Rainer Sarneti tõsielufilm portreteerib viit noort kaunitele kunstidele südame andnud inimest, kellel tuleb elus toimetulemiseks teha midagi, mis nende loomingulisele kutsumusele eriti ei vasta.

Üheksast viieni tööd teha on kõige haigem asi, mida ma tean, arvab Kaur, üks filmi kangelasi. Intervjueeritakse viit noort kunstnikku, kes ühel päeval avastavad, et iga päev tuleb süüa, osta riideid, maksta üüri. Kas lükata oma unistused edasi ja langeda lõksu, igapäevasesse töörutiini, või on olemas mõni alternatiiv? Rainer Sarnet uurib, kui kaugele on võimalik kompromissidega minna, et unistused oleks veel tõsiseltvõetavad. Osalevad Angela Komtshatnikova, Rein Pakk, Berit Teeäär, Kaur Kender ja Jaanus Vahtra.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti kunst. Laurentsius

1999 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Jaanus Nõgisto

Eesti Kunstnike Liidu tellimusel valminud videofilm annab lühiülevaate maalikunstnik Laurentsiuse loomingust.

Lühifilm kunstnik Laurentsiusest valmis 1999. aastal, mil tema looming väljendas kriitikute sõnul ehedaimal kujul MTV-põlvkonna kunsti. Teda on nimetatud meie aja apokalüpsisemaalijaks ja küüniliseks visionääriks, kes valdab perfektselt maalitehnikat. Laurentsius (Lauri Sillak) pälvis 1996. aastal koos oma toonase koostööpartneri Tommyga Vaal galerii aastapreemia. Eesti Kunstnike Liidu tellimusel valminud videofilm annab lühiülevaate Laurentsiuse loomingust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri Arrak 60

1997 | Harrastusfilmid | Režissöör: Tõnu Aru

Aastaid kunstnik Jüri Arraku tegemisi jälginud filmiamatöör Tõnu Aru kohtub seekord maalija, graafiku ning metalli- ja filmikunstnikuga tema 60. sünnipäeva aegu.

Omanäolise stiili, vormikeele ja tüpaažidega maalikunstnik Jüri Arrak (1936) on tähistamas oma 60. juubelit. Filmiamatöör Tõnu Aru jälgib Arrakut tema maakodus Läänemaal, Tallinna linnakodus ja ateljees, näituse avamisel ja Tartu Ülikoolis loengut pidamas. Kunstnik avab maalide sünni tagamaid ja räägib oma suguvõsast. Arraku loomingu üle mõtisklevad kunstnikest kolleegid Tõnis Vint, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Leonhard Lapin. Filmi lõpetab valik Jüri Arraku maale juubelinäituselt Tallinna Kunstihoones.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lea Valter - eesti vaibakunstnik

1997 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Portreefilm väljapaistvast eesti vaibakunstnikust Lea Valterist.

Lea Valteri (1926 – 2013) üle nelja aastakümne pikkune loomingutee on fenomen eesti tarbekunstis, tema vaipu iseloomustab geomeetriliste kujundite ja värvi meisterlik ühendamine vaiba emotsionaalse kõlajõu väljendamisel. Lea Valteri käekiri on omanäoline, julge ja lakooniline, kompositsioon selge ja kindla rütmiga, tema erialaks on villasest lõngast pindpõimes vaip.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Balti kunst Torontos

Originaalpealkiri inglise keeles: Baltics Art in Toronto

1992 | Võttematerjal, Harrastusfilmid, Filmikroonika, Muud liigitused | Režissöör:

Balti nüüdiskunsti näitusel Torontos räägivad kunstiteadlane Eda Sepp ja kunstnik Siim-Tanel Annus Eesti kunstiilmingutest Brežnevi ajal.

Kunstigalerii Torontos, kus on avatud Balti moodsa kunsti näitus "Baltics Art during Brezhnev Era". Malle Leisi maali ees jagab seletusi Kanadas elav eesti kunstiteadlane Eda Sepp (sünkroon). Nõukogude ajal polnud nn moodsa kunsti vormid soositud, sotsiaalkriitilisi sõnumeid ja tähendusi püüti maalikunstis edastada varjatult, märgib ta. Kunstnik Siim-Tanel Annus räägib (sünkroon) oma abstraktsete piltide taustal Eesti mitteametlikust kunstist, samuti oma 1980ndate etenduskunstist. Viimane ärritas kunstiametnikke sedavõrd, et teostest filmitud materjal konfiskeeriti ja hävitati.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti nüüdiskunst: Siim-Tanel Annus

Filmi originaalpealkiri inglise keeles: Estonian Contemporary Art: Siim-Tanel Annus

1991 | Muud liigitused, Eksperimentaalfilm | Režissöör: Jaanus Nõgisto

Siim-Tanel Annuse performance, millele teksti, kujundite ja muusika abil on lisatud üldistusjõudu.

Kunstnik Siim-Tanel Annus, olles 1980–1993 peamisi performance'i harrastajaid Eestis, ütleb filmis, et püüab väljendada seda, mida sõnade või paberi abil edasi anda ei saa. Kujundirohke ja seoseid loov film on katse kombata elu ja surma vahelisi piire. Seoste loomise märksõnadeks on seotud silmadega inimene, koorma vedamine, tuli ja tulega seotud rituaalid. Siim-Tanel Annuse algusaegade graafiliste lehtede rafineeritud geomeetrilistes, abstraktsetes kujundites on pürgimus argisest välja, taeva ja valguse poole. Kõlab Peeter Vähi teos "Üheksa mantrat" ja Annus räägib oma püüdlustest kunsti tegemisel ning selle nägemusest.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
3
4
5
6
7
8
9
...
Järgmine
»