Otsingutulemused

1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. Dorian Supin jälgib helilooja päevi, ikka õhtust hommikuni. Kõlab muusika. Kontserdid mitmetes riikides, ühiskondlik tunnustus ja avalik elu. See, mis näha-teada kõigile on kui veepind – tihti ebatäielik, muutlik, vahel tegelikkust moonutav. Sündmused, kohad ja üksikasjad helilooja elus on vormiks, kus looming on meile jälgitav. Proovime näha rohkem. Kodune miljöö, helilooja mõtteterad. See on kui vees tahta näha põhja, kui peegeldus ei sega. Sügavuse määramine osutub aga sageli silma abil teostamatuks.

Igaühel on oma Sulev Nõmmik. Kellele lavastaja Sulev Nõmmik, kellele Kärna Ärni alias Ernst Kern, ühed mäletavad teda kui balletitantsijat, teised kui följetonisti. Mida need osad kokku tähendavad ja kas tervikut saabki jaotada, sellele püüab film vastata. Filmi peategelane on ise ka stsenarist koos kirjanik Enn Vetemaaga.

Pilguheit eesti infograafika tuntuma meistri Olev Soansi töödele. Tema loodud kultuuriajalooline kaardistik on põlistanud paljusid valdkondi: kirjanduslugu, teatrilugu, meresõitude ajalugu, linnustik, loomastik, muinsuskaitse, sakraalehitused jt. Eestimaa piltatlas on kujunemas omamoodi visuaalseks entsüklopeediaks.

Ita Everi lavarollid: Ustinja Karpovna - A.Mišarini "Seoses üleminekuga teisele tööle", Nasta - A.Dudarevi "Reamehed", senjoora Frola - L.Pirandello "Nii see just ongi", ema Anna - J.Kruusvalli "Pilvede värvid", Maria - A.Tšehhovi "Kolm õde". Ita Everiga vestleb Mikk Mikiver.

Helilooja Mart Saar ja tema ajastu. Filmi sõnaline osa on ühelt suuremalt Saare-entusiastilt, muusikateadlaselt Johannes Jürissonilt. Film loob loodusvõtete, fotomaterjali ja põhitegevuskohaga Hüpassaare majamuuseumis atmosfääri, milles võib tajuda nii Saare muusikale omast erilist kargust kui ka selle muusika lätteid.

Hendrik Krumm laval ja väljaspool lava. Selle andeka ja tööka Saaremaa mehe huvialad ja loominguline eneseteostus olid märksa laiemad, kui ehk üldiselt teatakse. Vaheldumisi katkenditega Hendrik Krummi lavarollidest näeb lauljat tema suvekodus Saaremaal, kus avaneb tema teine, varjatum pool: kunstnikuanne ja saarlase hing.

Film ühest meie tuntumast tekstiilikunstnikust ja tema loomingust. Püüd vahendada tarbekunsti, näha selle kooskõlasid loodusega, otsida kunstnikumõtte võimalikke allikaid ja algtõukeid.

Helle Tiisväli püüab tabada rahvakirjanik Aadu Hindi loomingulist kreedot.

Kirjanik Aadu Hindiga vestleb tema kodukohas Saaremaal Helle Tiisväli. Kõneaineks loomingu lätted ja tõukejõud, seosed kodukoha ja -saarega.

Eesti dokumentalistika tippude hulka kuuluv Mark Soosaare dokumentaal-essee Eduard Wiiraltist - saatanluse selgeltnägijast ja valgusingellikust kunstnikust, nagu temast kirjutas 1937. aastal ajakirjas Le Courrier Graphique kriitik Pierre Mornand. Filmis kohtuvad kaks erinevat maailma – looduslähedane lihtsus ja suurlinlik ekstravagants, rännatakse kunstniku jälgedes ning süüvitakse tema loomingu salapärasse. "Maised ihad" on täispikk portreefilm Eduard Wiiraltist läbi tema naismodellide silmade. Kaamera rändab mööda Eestit, Lapimaad, Pariisi ja Marokot. Mitte kõiki modelle ei õnnestu kohata, kunstnikku saatnud mõtteid ja vaimsust aga küll.