Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (270)

Ühe talu lugu

1998 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mati Viiul

Mati Viiuli videojäädvustus Särgava talust.

Särgava talu asub Vändra vallas Pärnumaal Pärnu jõe ääres. Talu ajalugu ulatub Põhjasõja aegadesse, Särgava suguvõsa on siin elanud juba kaheksa põlve. Särgava talust räägib perepoeg Aado Särgava, sajanditevanuse talu lugu avaneb läbi ajaloodokumentide ja inimeste, kes mäletavad ja teavad midagi sellest kultuurilooliselt tähtsast hoonetekompleksist. Alates 1971. aastast kuulub talu Geoloogia instituudile, kes rajas sinna oma välibaasi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
XXI sajandi presidendid

1994 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Märt Müür

Filmi kangelasteks on Jaanus Raidal ja Ülo Siinmaa, kes mõlemad tahavad kunagi saada Eesti presidendiks.

Jaanus Raidal ja Ülo Siinmaa on otsustanud oma elu muuta. Nad on erineva staatusega, aga mõlemil on soov saada Eesti presidendiks. Märt Müür ja tema filmimeeskond jälgivad ja jäädvustavad meeste tegemisi aasta jooksul.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ööliblika jõulud

1994 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Artur Talvik, Rein Kotov

Lugu 19-aastasest Kerstinist, kes tuli Tallinnasse õnne otsima ja oma keha müüma.

Portreefilm maalt linna tulnud tüdrukust, kes loodab paremale tulevikule ja tuleb pealinna müüma oma keha, leidmaks õnne ja teenistust. Ilustamata lugu hakkajast noorest naisest, kes on valinud raske ja tihti isegi ohtliku ameti "meesterahva teenijana". Film jälgib rõõmsameelse tütarlapse naiivseid tulevikulootusi ja raskeid katsumusi neokapitalistlikus Eestis 1990ndate aastate alguses.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kitseküla

1993 | Dokumentaalfilmid, Olukirjeldusfilm | Režissöör: Peeter Tooming

Peeter Toominga dokumentaalfilm Aseri lähedal asuvast Kitsekülast, kuhu inimesed on rajanud endale väikesed peenramaaga kodud.

Kitseküla on paik tööstuslinna Aseri lähedal, kuhu aastakümnete jooksul eri rahvuste esindajad on omavoliliselt loonud majapidamised aianduseks ja loomapidamiseks. Kitseküla on omaette kommuun suure Aseri kõrval ja sees. Kuigi seal puudub valitud vallavalitsus, on seal oma liidrid, patuoinad, „eesrindlased“ ja „vallavaesed“. Seal mängitakse lõõtsa ja kannelt, raadiost kuulatakse Tallinnat ja Moskvat, peetakse pulmi. Seoses eraomandi taastamisega on kerkinud mure: kui ilmub välja Kitseküla maadele endine peremees, kes oma omandit tagasi hakkab nõudma, mis saab siis Kitsekülast?
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laulusillad

1992 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Toomas Lepp, Jüri Tallinn

"Laulusillad" oli rahvusvaheline laulupidu, mis toimus Tallinnas 4.–7. juulil 1991.

"Laulusillad" on koorilauluolümpia sarnane üritus, mis tõi juulis 1991. aastal Tallinnasse kokku lauljad ja muusikud idast ning läänest. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud poliitikud, majandusinimesed ja kultuuritegelased. Režissöörid Toomas Lepp ja Jüri Tallinn.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Geim Vanjale

1991 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Elo Tust

Portreefilm võrkpallitreener Ivan Dratšovist, keda õigusega kutsutakse Eesti võrkpalli isaks.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Liivlaste lood

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Enn Säde

Enn Säde dokumentaalfilm ühe soome-ugri rahvakillu, liivlaste hääbumisest.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Riigivanem II

Konstantin Pätsi ja Eesti Vabariigi lugu

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Järg Mark Soosaare filmile "Riigivanem I" jutustab Eesti Vabariigi esimesest presidendist Konstantin Pätsist ja tema kuusteist aastat kestnud kannatustest nõukogude vanglates ja vaimuhaiglates.

Konstantin Pätsi vangla- ja haigla-aastatest kõnelevas filmis kasutatakse arhiivikaadreid aastast 1939, mälestusi presidendist ja Eesti okupeerimisele järgnenud sündmustest. Räägitakse ka presidendi perekonna saatusest. Kaadrites ka Konstantin Pätsi hauakoha tuvastamine Buraševos ja tema põrmu ümbermatmine 21. oktoobril 1990 Tallinna Metsakalmistul. Järg filmile "Riigivanem I".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Randlased

1990 | Dokumentaalfilmid, Muud liigitused, Tellimusfilm | Režissöör: Toivo Kusmin

Toivo Kusmini film randlastest ja seitsmekümne aasta jooksul Eesti rannakülades toimunud muutustest.

Randlased ja Eesti rannaküla on seitsmekümne aasta jooksul elanud läbi traagilisi muutusi, millest film räägibki. Vabast randlasest tehti 1940ndatel kalurikolhoosi liige. Meri tarastati. Rannakülad tühjenesid. Jäädvustatud on 1990ndate üleminekuaeg, mil kalurikolhoosid lagunesid ning tekkisid kooperatiivid ja ühistud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
See olemine

1990 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Sirge

Skulptor Lembit Paluteder ja tema looming.

Skulptor Lembit Paluteder (1927–1995) loobus 1962. aastal ametlikust kunstielust kõikvõimalike intriigide ja kehva tervise tõttu ning tõmbus oma isatallu Urvastes Võrumaal, kuhu rajas vanasse rehehoonesse moodsa ateljee. Ta on Tammsaare pargis asuva 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgi looja, olles toona vaid 32-aastane. Paluteder jõudis teha mitmeid kalmistutaieseid, hauamonumente ja kujundada ajaloolisi mälestusmärke, kuid üheks olulisemaks on büst kirjanik Marie Heibergile Urvaste kirikuaias. Enamus tema suurejoonelisi ideid aga jäigi teostamata, sealhulgas ka Kalevipoja kuju Tallinna kesklinna.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
...
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»