Otsingutulemused

Kai Leete elukäiku läbistavad saladused, mis on pannud aluse omapärasele loomingule. Nii jättis Leete karismaatiline ja samal ajal konfliktne persoon oma jälje kõikjale, kuhu elu ta viis. Aktiivse tantsuõpetaja ja lavastajana on ta otseselt muutnud Viljandi, Valga ja eelkõige Võru kultuuripilti. Tema nimi ei ole vaid kaks sõna koreograafia autorit nimetavas lahtris, vaid Kai Leete on nimi, mille taga seisab endast olulise verstaposti mahajätnud kunstnik. Veelgi enam - lihtsalt inimene, kes vajas eluks ja elamiseks tuge keerukalt jõult nimega tantsukunst.

Misso Keskkool on juba aastaid lõpueksamite tulemuste põhjal Eesti Ekspressis avaldatava koolide edetabeli lõpus. Esimeste hulgas paistavad alati silma Prantsuse Lütseum, 21. Keskkool, Inglise Kolledž... Näitab see formaalsete tulemuste põhjal koostatud edetabel üldse midagi põhjapanevat? Mida arvavad asjast väikesed "põhupead" ise? Just nii nimetati Misso Keskkooli lapsi ühes soliidses väljaandes. Ühe väikese maakooli argielu ja filosoofia kaudu otsib film vastuseid küsimustele meis endis. Kas me oleme ära teeninud oma koha edetabelis – olgu see siis all- või ülevalpool "vabariigi keskmist"?

Urmas Alenderit (22. november 1953 – 28. september 1994) võib pidada meie rockmuusika piirikiviks, ajamärgiks ja kultuurisümboliks. Ta sai tuntuks rockansambli Ruja omapärase solisti ja heliloojana. Sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender jt, avalikkuse ette jõuavad esmakordselt mitmed unikaalsed kaadrid. Film jutustab Urmas Alenderi loo algusest lõpuni.

Tragikoomilise alatooniga dokumentaalfilm XXIII laulupeo tule teekonnast 1999. aastal Tartust läbi Kesk-Eesti, Ida- ja Lääne-Virumaa Tallinna. Sündmus ise on omamoodi veider, kuid suurejooneline. Rongkäigus liiguvad hobuvankrid ja bussid, rekkad tagavarahobustega, kiirabi ja politsei. Osalejaid on saja ringis, nende hulgas laulumehed, reporterid ja televisioon. Tulevanker läbib ligi neljakümmet küla ja linna. Jälgitakse mitte ainult sündmust, vaid ka seda tahku meie elust, mis jääb peateedest kõrvale. Kümme päeva kestva teekonna jooksul saab vaataja hea läbilõike Eesti maaelust ja inimestest 20. sajandi viimasel suvel.

Albert Kerson elab Suurbritannias Cornwallis, ta ei ole Eestis käinud 46 aastat. Koos teiste väliseestlastega külastab ta 1990 aastal Eestimaal.

Vabaduse laul Tallinna lauluväljakul. Tutvustatakse Tallinna ajaloolise hõnguga hooneid. Välisriikide poliitikud külastavad Eestit. Olukord Eesti Vabariigi piiril. Eesti Ohvitseride Liidu asutamine Tallinnas. Eesti Kongressi 6. istungjärk. Eesti Põhiseadusliku Assamblee esimene istung. Tuumareaktorid Paldiskis. Külas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimehel Rein Sillaril.

Tagasivaade aastatele 1978–1988, mil eesotsas Karl Vainoga viidi Eestis ellu sihikindlat, hästi kavandatud ja juhitud genotsiidipoliitikat. Karl Vaino on (sünd 28. mail 1923 Tomskis NSV Liidus) on endine Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Kümne aastaga saavutati Eestis tema juhtimisel ennenägematu industrialiseerimine, käivitus ohjeldamatu migratsioonilaine, venestamispoliitika ja loodusvarade raiskamine.

Jaaniõhtul, nädal enne laulupidu läideti tuled viieteistkümnes Eesti maakonnas. Tartus koondusid tuled laulupeotõrvikusse, mis alustas rändu läbi põhjamaise suve Tallinna. Laulupeorongkäigus oli sel korral külalisi esmakordselt õige kaugeist paigust. Tuli hulk eestlasi, keda sõjaajad laia maailma olid pillutanud. Laulupeod, küll täidetud muusikaga, ei ole ometi lihtsalt kontserdid, kus ühel pool lauljad ja teisel kuulajad. On palju laule, mida lauldakse koos. Need päevad teevad ilmsks meie rahva hinge, annavad kinnitust usule ja lootusele. Selle nimel süüdatakse jälle ja jälle laulutuli.

Eesti pöördumise allkirjalehed Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisele Pariisi saadetakse Tallinnast teele. Suveräänsusdeklaratsiooni teine aastapäev. Interrinde Eesti iseseisvusvastase piraatraadiojaama Nadežda vastane pikett Nõukogude tankipolgu territooriumi lähedal Keilas. Nõukogude sõjaväe paraad Tallinnas. Eesti poliitiline elu sügisel 1990. Eesti Panga president Rein Otsason rahareformist. Peterburi noorte demokraatide ja Eesti kaitseliitlaste ühine piiriaktsioon Eesti-Vene piiril Komarovka küla lähedal ja Eesti valitsuse väljasõiduistung Narvas. Eesti Kaitseliidu suurkogu Tartus. Intervjuu ajaloolase Evald Laasiga. Glehni park Tallinn-Nõmmel. Rakvere teater 50-aastane.

IME (Isemajandav Eesti) pressikonverents. Miks jäi ära Eestimaa laul 1989? Rahvarinde kartulitalgud. Interrinde solidaarsusmarss Tallinnas. Arnold Rüütel kommenteerib Moskvas toimunud rahvussuhete pleenumit. III rahvuste foorum Tallinnas. Neeme Järvi pärast kümmet aastat taas Tallinnas. Laulja Peeter Kopvillem ja tema ansambel külastab Eestit. Avatakse renoveeritud hotell Palace. Olukord toidukauplustes ja talongimajandus. Korporatsioon Rotalia tegutseb jälle. Kuidas elatakse Rõngus? Nõukogude võimu kuriteod Tähtveres 1952. aastal. Rüvetatud punaterrori mälestusmärk Kautlas Harjumaal.