Otsingutulemused

Eestis asunud juutide koonduslaagrite vangid räägivad oma kannatustest aastatel 1942 - 1944. Münchenis elav proua Helga Verleger nõustub 2001. aastal külastama Eestit, et rääkida vangilaagri aastatest. Vilniusest pärit Benjamin Anolikul õnnestus Klooga laagris ellu jääda, ta elab nüüd Iisraelis. Vangilaagris viibis ka Aleksander Pikton, kes kaotas siin oma kallima. Filmis on kasutatud kaadreid Eesti Kristliku Televisiooni, Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Televisiooni arhiividest.

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.

Elu Paunküla hooldekodus kulgeb väljakujunenud päevakava järgi. Ometi on iga argitoimetus eakate elanike jaoks sündmus: hommikune ärkamine, söögikorrad, rohtude võtmine. Igapäevaelu rutiini toovad suurt vaheldust kohviõhtud, sünnipäevad ja jõulud. Vanad naised, igaüks eriline, elavad unustatud maailmas, nende lähedasteks on nüüd hooldajad, õed, arstid. Kes veel mäletab, see jutustab oma lapsepõlvest ja kodust. Kes ei mäleta, on libisenud teiste jaoks kättesaamatusse maailma. Inimeste eluõhtu õnn peitub elu pisiasjades.

Kui abielu muutub rutiinseks, on mehel ja naisel tavaks kohtuda pikka aega lahus olnud armukestena. See maskeraadimäng on olnud värskendav ja turvaline, kuni väljub oma raamidest ja muutub fataalselt ohtlikuks. Naine tahab lasta tappa oma mehe, kuid tapjaks saadetakse talle ta oma mees, kelle palgamõrtsuka-salaametist naisel aimugi pole. Kas selline olukord on lahendatav?

Mis on ühist naljamehest libaajalehe toimetajal, melomaanist ajalooõpetajal ja eesti alternatiivkultuuri „isakeseks” peetaval kiilaspäisel DJ’l? Esmapilgul sobimatut kolmikut hoiab koos halva maitse piiril kõikuv, kitši ja kämpi õhkuv rokkpopppungi ansambel Röövel Ööbik. Portreteeritakse kolme pseudopopikooni ja nende arengut Tartu kunstikooli punktudengitest Eesti muusikatööstuse markantseimateks kujudeks. Röövel Ööbiku fenomen on jäänud mõistetamatuks nii Eestis kui ka paljudele välismaal. Lisaks intervjuudele peategelaste ja nende muusikaga seotud inimestega näeb hulgaliselt arhiivmaterjale ja uusi ülesvõtteid tegelaste igapäevaelust.

Urmas Alenderit (22. november 1953 – 28. september 1994) võib pidada meie rockmuusika piirikiviks, ajamärgiks ja kultuurisümboliks. Ta sai tuntuks rockansambli Ruja omapärase solisti ja heliloojana. Sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender jt, avalikkuse ette jõuavad esmakordselt mitmed unikaalsed kaadrid. Film jutustab Urmas Alenderi loo algusest lõpuni.

Eesti välisdelegatsiooni palvel otsustas Briti valitsus 20. novembril 1918 saata Soome lahele oma laevastiku, millega otsustati suuresti Vabadussõja saatus. Missiooni käigus kaotasid inglased Eesti vetes mitu laeva. Üks neist, miinitraaler Myrtle uppus Saaremaa looderannikul. Laeva vrakk avastati juhuslikult varandust jahtides. Hiljem korraldati Meremuuseumi merearheoloogi Vello Mässi juhtimisel vraki juurde uurimisekspeditsioon. Briti mereväe rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel kommenteerivad vene ajaloolane Vitali Pirogov, Briti Impeeriumi Sõjamuuseumi inglise ajaloolane Terry Charman ja ajaleht Observer ajakirjanik Neal Asherson.

Edvard Oja on oma filmi objekt ja subjekt. See on teesklematult avameelne lugu kroonilisest alkoholismist, teekond läbi viinaravi ja religiooni, surma ja sõpruse. Kõikidel eluetappidel on Edvardi tingimusteta toetajaks tema ema. Ema on ainuke inimene filmis, kes ei õilista viinatõves keskkonda. Ometi ei jätku pojal jõudu oludest välja rabelda. Kas paranemine ongi üldse võimalik?

Kalev Raave (1926 – 2004) oli ajakirjanik, Eesti Kommunistliku Partei funktsionäär, Võrtsjärve kolhoosi ja Otepää sovhoosi Kommunist esimees ning Noorsooteatri direktor. 62- aastasena saab temast kirikuõpetaja. Oma rikkalike elukogemuste ja loomupärase headusega võidab ta rahva poolehoiu ja taastab Viljandimaal asuva Halliste kiriku. Imesid on Kalev Raave elus olnud palju. Imetajumus on Raave jaoks üks võimalikke teid Jumalani. Ilma imeta ei teki teispoolsuse tunnetust.

Meelis Piller jälgib filosoof Arnold von Keyserlingi ja tema abikaasa Wilhelmine igapäevaelu Viinis keset astroloogiat, arvude ja geomeetria maagiat, idamaist filosoofiat, šamanismi ja müstikat. Eestis sündinud ja elanud krahv Hermann Alexander von Keyserlingi poja Arnoldi elu on omalaadne sümbol kaasaegsest ühiskonnast – aadlikud on luksuslikest lossidest surutud kitsastesse kahetoalistesse korteritesse. Vaatamata kõigele on Arnold ja Wilhelmine Keyserling suutnud jääda selleks, kellena nad on sündinud. Nad teevad pisut väsinult oma tööd suures linnas, annavad inimestele seda, mida neilt oodatakse. Ja meeldivad sellistena inimestele.