Otsingutulemused

Lihtsa Eesti maapoisi Kaido Höövelsoni, võistlejanimega Baruto katsumusterohke teekond Jaapani sumo suletud maailma. Tema kiiret sumokarjääri saadab fännide imetlus nii Jaapanis kui ka kodumaal ja kuulsus, mida on raske kanda. Film aitab Kaido silmade kaudu näha Ida ja Lääne kultuuride erinevusi läbi sumo traditsioonide, rangete rituaalide ja hierarhia. Autor hakkas Baruto tegemisi jälgima 2005. aastal, nelja aasta sisse mahtus nii tõuse kui langusi, uskumatuid saavutusi kui ka ootamatuid tagasilööke, muutusi nii professionaalses kui isiklikus elus. Kuidas suudab Kaido harjuda võõra kultuuriga, saada üle koduigatsusest, vastu pidada ja iseendaks jääda?

Karksi-Nuia mehe Herbert Sepa vanus passis on 83 aastat, aga see on ka ainus asi, mis teda enamiku samaealistega seob. Herbert seisab pea peal, jookseb, teeb jõuharjutusi ja teivashüppes on ta Eesti parim omavanuste seas. Veteranide kergejõustikuvõistluste Euroopa hõbe on tal taskus, kuid ta unistab maailmameistritiitlist. Ta on veendunud, et kui piisavalt harjutada, ei ole tal terves maailmas vastast.

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

Isa Peeter, ema Pille ja tütar Heleen Vennikas sõidavad Soome osalema iga-aastasel 24 tundi kestval ultramaratonil. Kannatusterohkel kestvusjooksul Espoo sisestaadionil läbitakse ühes ööpäevas sadu kilomeetreid.

Aadu Krevald peab lugu maast ja loodusest. Noore mehena mängis ta mängufilmis "Hamlet" Fortinbrasi, tegutses edukalt sportlase ja teadlasena. Nüüd pensionärina on ta aastate jooksul tehtud arvutuste ja videokaadrite toel välja arvutanud optimaalsema ja parima treeningumeetodi meeste kettaheites. Ta tõestab teaduslikult näidete varal, kuidas Gerd Kanter oma saavutusi parandaks. Ees ootavad Pekingi olümpiamängud ja Krevald soovib aidata sportlast parema tulemuseni. Kanteri treener Vésteinn Hafsteinsson ei ole Krevaldi teooriatega nõus. Kanter võidab siiski olümpiakulla ja tema võidurõõmu jagab ka teleülekannet vaatav Aadu.

2004. aasta Ateena olümpiamängudel Eestit esindanud parimas füüsilises vormis, meedia ja spordisõprade poolt medalit tooma saadetud judoka Aleksei Budõlin põrus täielikult. Sportlane ise, treener, kaasvõistleja, abikaasa, arst-kiropraktik, mentor ja nõid püüavad leida läbipõlemise põhjust oludes, kus näiliselt igaüks andis parima. Kaasatud abijõud on aga nii erinevad, et ei saagi moodustada spordimeest toetavat tervikut. Fookus hajub, pind kaob jalge alt tühjusesse. Loomult elujaatav Aleksei võtab elule uue sihi.

Üks võimalus eestluse juurte otsimiseks on minna sajanditetagusesse aega ja samastuda muistsete esivanematega. Peategelane Lennart Mänd, 37-aastane Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonna dotsent on edukas kahel rindel: oma töös ja võitluses muinaseestlaste laagris. 1990. aastate lõpul sai Männist muinasaegse sõjasalga vanem. Oma kahestumist 21. ja 11. sajandi vahel põhjendab mees identiteediotsingutega. Käsitledes ajastukohaseid relvi, tööriistu, kandes vanu rõivaid ja ehteid, aduvad Võitlusklubi Reas liikmed tuhande aasta taguste esivanemate elu ja olemust.

Lenin (7134m) on mägi Kõrgõzstanis, mille vallutamine on hüppeplatvormiks maailma kõrgeimatest tippudest unistavatele alpinistidele. Dokfilm kirjeldab noorte mägironijate esmakohtumist Leniniga. Lisaks füüsilisele ettevalmistusele nõuab nii kõrge mäe vallutamine ka kõva närvi. Jaan Künnapi Alpinismiklubi kaheksamehelisest rühmast läks otsustavale rünnakule ainult kolm. Alpiniste näidatakse suures plaanis ka sellistes olukordades, mil kõrgus on räsinud keha ja meelekindlus kipub kaduma.

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.

Lumeleopard on Nõukogude Liidus kasutusel olnud aunimetus alpinistile, kes on roninud kõigile NLi 7000 m kõrgustele mägedele. Selle aunimetuse on pälvinud Eesti tippalpinist ja fotograaf Jaan Künnap. Mitmekülgse järgusportlasena keskendus Künnap 1970ndatel alpinismile. Fotograafina on Künnap rahvusvahelist tunnustust võitnud eelkõige fotodega mägedest. Mägede kõrval on fotograaf Künnapi nõrkus naise keha. Film keskendub kolmele Künnapi elu sambale: foto, mäed ja naised. Aga just alpinism avab veel ühe tahu Künnapis - Lumeleopard on noortejuht. Künnap jõuab filmi tegemise ajal (1998-1999) arusaamisele, et tuleb asutada alpinismikool.