Otsingutulemused

Lühifilm kunstnik Laurentsiusest valmis 1999. aastal, mil tema looming väljendas kriitikute sõnul ehedaimal kujul MTV-põlvkonna kunsti. Teda on nimetatud meie aja apokalüpsisemaalijaks ja küüniliseks visionääriks, kes valdab perfektselt maalitehnikat. Laurentsius (Lauri Sillak) pälvis 1996. aastal koos oma toonase koostööpartneri Tommyga Vaal galerii aastapreemia. Eesti Kunstnike Liidu tellimusel valminud videofilm annab lühiülevaate Laurentsiuse loomingust.

Enn Põldroos on portreteerinud tervet hulka tuntud vaimuinimesi ja ühiskonnategelasi, keskendudes nende individuaalsuse ja väljendusrikkuse edasiandmisele. Põldroosi on nimetatud inimeste ja inimsuhete maalijaks. Kunstnik ise on samuti tunnistanud, et portreede maalimine on alati olnud ta salaarmastus. Näitusel "31 härrasmeest" (1998) on eksponeeritud ajavahemikus 1958 – 1997 maalitud portreed. Maale kommenteerivad nii kunstnik ise kui ka mitmed portreteeritavad ja kunstiteadlased.

Film jälgib maalikunstnik Kaido Ole (1963) uue teose sündi. Üheaegselt töö kulgemisega kuuleb kunstniku enda ja kolleeg Jaan Elkeni arutlusi ja kommentaare Ole loomingu ja loomeprotsessi kohta. Kaido Ole on õppinud Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali. Tal on olnud ohtralt isiku- ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis Ole Kristjan Raua nimelise aastapreemia ning kahel korral on ta pälvinud ka Kultuurkapitali aastapreemia.

Omanäolise stiili, vormikeele ja tüpaažidega maalikunstnik Jüri Arrak (1936) on tähistamas oma 60. juubelit. Filmiamatöör Tõnu Aru jälgib Arrakut tema maakodus Läänemaal, Tallinna linnakodus ja ateljees, näituse avamisel ja Tartu Ülikoolis loengut pidamas. Kunstnik avab maalide sünni tagamaid ja räägib oma suguvõsast. Arraku loomingu üle mõtisklevad kunstnikest kolleegid Tõnis Vint, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Leonhard Lapin. Filmi lõpetab valik Jüri Arraku maale juubelinäituselt Tallinna Kunstihoones.

Lea Valteri (1926 – 2013) üle nelja aastakümne pikkune loomingutee on fenomen eesti tarbekunstis, tema vaipu iseloomustab geomeetriliste kujundite ja värvi meisterlik ühendamine vaiba emotsionaalse kõlajõu väljendamisel. Lea Valteri käekiri on omanäoline, julge ja lakooniline, kompositsioon selge ja kindla rütmiga, tema erialaks on villasest lõngast pindpõimes vaip.

Adelaide ümbruse loodusrikkus. Väikelinna Goolwa sadamas seisab 20. sajandi alguspoolel kasutusel olnud rataslaev. Seda osa ajaloost säilitatakse siin tulevastele põlvedele. Praam ületab Murray jõe ja randub kaldal. Goolwa vaated. Eksponeeritud on esimene vagun, mis sõitis raudteeliinil Goolwa-Port Elliot 1854. aastal. Ookeani rannik ja raudteejaam Port Elliotis. Indra Reinpuu kodu, tema naine Karin Foxwell tegeleb massaži ja lõhnateraapiaga. Indra Reinpuu mängib aborigeenide üht rahvuspilli didžeriduud ja selgitab hingamise olulisust, väljahingamine peab olema pidev. Pille tehakse Põhja-Austraalias kasvavatest puudest. Räägib, kuidas aborigeenid didžeriduud valmistavad ja sellel mängivad. Valdek Kanguri raamatust "Eesti rahvatants Adelaide'is" räägib Aaron Tamme. Tantsimist alustati 1948. aastal. Aaron ...

Hobutramm sõidutab turistid Victor Harborist Graniidisaarele. Saarel asub vahemaid näitav kompass, nt lõunapooluseni on siit 3850 miili (6195 km). Hobutramm pöördub tagasi, autoga sellele saarele ei sõideta. Adelaide ümbruses on suured viinamarjaistandused. Barossa org on Austraalia tähtsaim veinitootmispiirkond, millele kunagi panid aluse sakslastest asunikud. Viinamarjad veinimõisa mahutis ja transportööril. Külastatakse üht Austraalia vanimat veinitehast Seppeltsfieldi aastast 1851. Austraalia mustast puust portveini vaadid Seppeltsfieldi veinikeldris. Müügisaal veinidega, veine degusteerivad Õie ja Boris Allikivi. Pilk veinikeldritesse. Kaiser Stuhli veinitööstuse müügisaal. Reedese päeva puhul saavad ettevõtte töötajad tasuta veini pruukida, ka turistidele on proovimine ilma rahata. Adelaide'i Eesti Seltsi kauaaegne esimees Heino Lomp ...

Film 1903. aastal Sangastes sündinud, 1939.aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetanud, sõjakeeristes Ameerika Ühendriikidesse elama asunud maalijast ja graafikust Eduard Rügast. Eduard Rügaga vestleb Jaak Lõhmus.

Film loomingust, loominguprotsessist ja selle olemusest ning tähendusest loojale. Oma mõtteid jagavad tuntud kultuuriinimesed Jaan Kaplinski, Urmas Sisask, Doris Kareva, Andres Mustonen, Maria Klenskaja, Mati Unt, Paul-Eerik Rummo ja Fred Jüssi. Filmi autor Dorian Supin

Portreefilm eesti tuntumast vitraažikunstnikust Dolores Hoffmannist, kes arutleb vaimust ja võimust, kunstniku ja ühiskonna suhetest. Dolores Hoffmann peab end käsitööliseks, nii nagu seda ametit keskajal võeti. Ta arvab, et end kunstnikuks nimetada ei ole tal veel õigust. See, kas ta on kunstnik, näitavat alles aeg.