Otsingutulemused

Kuidas jutustada kunstnikust, kes elas 100 aastat tagasi? Võib-olla räägib kunst ise oma loojast ja sellest piisab? Mis on meie jaoks tähtsam – inimene ise, tema maailm või tema looming? Heino Elleri elulugu avaneb läbi tema abikaasa Ellu Elleri käsikirjaliste ülestähenduste. Heliloojat ja õpetajat meenutavad Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Ivalo Randalu, Avo Hirvesoo, Olev Sau, Alo Põldmäe, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. Kõlab Elleri muusika, näeme arhiivikaadreid ja fotosid Heino Ellerist ja tema ajast. Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist on ühtlasi ka eesti kultuurilugu oma dramaatiliste ja helgete hetkedega.

Dokumentaalfilm sellest, kuidas 20 aastat tegutsenud Põlva sõpruskonna bänd "Winny Puhh" üleöö maailmakuulsaks sai ja kuidas Eesti Laulu konkursil esitatud "Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti" tõi neile kutse Pariisi moešõu peaesineja olla. Lähme maakatega Pariisi kaasa ja uurime, kas neid sinna kutsunud mõjuvõimas moelooja Rick Owens on ikka täie mõistuse juures. Samuti selgub, kuidas on lood ansambli liikmete mõistusega.

Kontsertsalvestus Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikaõpilaste Arvo Pärdi loomingule pühendatud kontserdist Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus 4. juunil 2011. Autorikontsert sündis koostöös Rahvusvahelise Arvo Pärdi keskusega ja sellele eelnesid noorte muusikute proovid koos maailmakuulsa heliloojaga.

Harukordne filmidokument Arvo Pärdist pedagoogirollis musitseerimas koos Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastega ja juhendamas neid enne peatset helilooja autorikontserti. Pärt innustab proovides noori muusikuid ise improviseerima, jagab peenetundeliselt soovitusi esituste viimistlemiseks, leidmaks paremat kõla, räägib teoste juurde lugusid, sageli mängib ka ise klaveril ette. Meeleolukas loomeprotsess, kus pühendunud noored proovivad mitmekesist valikut maestro loomingust – alates lihtsatest lastepaladest ja kuulsatest tintinnabuli-teostest kuni vähemtuntud näideteni vokaal- ja instrumentaalmuusikast.

Muhumaa, Fäärid ja Havai on üksteisest kohutavalt kaugel. Neil saartel elab kolm andekat muusikut, kes ammutavad inspiratsiooni kodukoha loodusest ja ürgsetest traditsioonidest. Nende loomingu juured on saarte värvides ja valguses, helides ja lõhnades ning saarlase hingelaadis. Nende ühise muusika jaoks pole vahemaal tähtsust.

Imelapseks olemise aeg on piiratud ja seda kujundavad eelkõige vanemate ambitsioonid. “Väikeseks Pavarottiks” kutsutud Alexander Prior esines juba 10-aastaselt maailma muusikaeliidi ees. Inglasest isa finantseerib poja õpinguid Peterburis ning venelannast ema korraldab tema esinemisi ja saadab teda igal eluhetkel. Vanemad üritavad leida muusikamaailmas seda õiget rada, mis aitaks Alexandril tippu tõusta. Alex ise naudib muusika sees olemist. Temas on nooruslikku ülevoolavat kirge ja samas sügavat igavikulist mõistmist loomisest. 15-selt dirigeerib Alexander enda kirjutatud muusikat balletile "Mowgli". Tee suurte heliloojate jälgedes võib alata.

See oli aeg, mil joodi Žiguli õlut ja läbi segajate kuulati Ameerika Häält ning muusikat Radio Luxembourgist. Kohale jõudsid hullutavad hitid biitlitelt ja rollingutelt, mida jäljendades tekkis uusi eriilmelisi bände. Toimus esimene rokkfestival kinos Kosmos, Prahas lõid korda nõukogude tankid, kuskil Ameerikas tõstsid hipid armastuse ja rahu oma lipukirjaks. Nõukogude Liidus sulas ja läänes kääris. Ajastu vaim peegeldub ka praeguste rääkijate Ivo Linna, Jüri Lina, Aleksander Mülleri ja teiste jutus. Peeter Brambati filmjutustus neist, kes esindasid tollast kontrakultuuri. Põimuvad katked tolle aja amatöörfilmidest, vanad fotod ja helisalvestused.

Kirjanik, tõlkija ja helilooja, aga ka keemik Enn Vetemaa avab läbi heatahtliku, eneseiroonilise huumori oma loomingu ja elukunsti lätteid. Kaasa räägivad ka tema lähedased sõbrad, kunstnikud, kirjanikud, kellega koos jäeti märkimisväärne jälg Eesti kirjandusse, kunsti ja muusikasse ning kelle looming sai hoo sisse “sula ajal”, tormilistel 1960ndatel. Enn Vetemaa loomingulist kreedot iseloomustavad kõige paremini tema enda sõnad: "Ma kirjutan vaid sellest, mida tean. Tõeline kunstnik loob eelkõige enda oma elu. Kunst pole elukutse, vaid seisund. Tuleb kirjutada seda, mida ei saa kusagilt lugeda. Kirjutamine on haigus, muusika on hinge seisund".

Kaheksasilbiline regilaul pärineb vanast soome-ugri maailmapildist, olles kasvulavaks eestlaste laialt tuntud laulukultuurile. Jõulises ja monotoonses helis peitub salapärane jõud, mis innustab otsima oma juuri ja leidma regilaulule uusi kasutusvorme. Praegusel, oluliste muutuste ajastul on paljud kaotamas oma identiteeti. Küsimus, kuidas end selles maailmas kehtestada, puudutab meid kõiki. Film pakub võimsaid pilte, mille kaudu saab nähtavaks eriline kudum Eesti looduse, inimese ja laulu vahel. Regilaulu olemuse üle arutlevad Veljo Tormis, Lauri Õunapuu, Meelika Hainsoo, Jaak Johanson, Jaan Kaplinski, Lea Tormis, Mikk Sarv, Urve Lippus, Jane Priks, Märt-Matis Lill jpt.

Olav Roots sündis 1910 Tartumaal Udernas ja suri 1974 Bogotás Colombias. Tema elu hoidis koos muusika ja rebis tükkideks sõda ja vägivald, tema pöörane sajand. Nüüd otsivad oma juuri ja mõtet Olav Rootsi pojapojad Julian ja Nicholas Roots Miamist, kes pole oma vanaisa kunagi kohanud, ega ka näinud ka seda maad, mis vanaisa saatuse määras ja kus ta sündis – Eestit. Läbi muusika räägib meie film poistele nende vanaisa loo ja jõuab koos nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja selle maaailma kaugemadki paigad on omavahel seotud ja vastastikku vajalikud.