Otsingutulemused

2001. aastal alustas Tallinna Läänemere Gümnaasiumis tööd esimene keelekümblusklass, kus vene rahvustest õpilased hakkasid süvendatult õppima eesti keelt. 2003. aasta kevadel tehti kolmandat klassi lõpetavate laste elust dokumentaalsarja „Keelekümblejad“. 2007 läksid filmitegijad õpilaste juurde tagasi. Valmis dokumentaalfilm „Keelekümblejate kaks kevadet“. Kevadel 2012 ollakse taas jälgimas noor keelekümblejaid, kes on lõpetamas gümnaasiumi. Kokku saab film ühe põlvkonna kasvamisest ja arengust kahes keeleruumis.

Intervjuu korporatsioon Vironia vilistlase koorijuht Roman Toiga, küsitlevad noored viroonlased. Räägitakse üliõpilaseltside tegevusest ja liikmete seltsielust 1930ndatel. Roman Toi meenutab kaasõpilasi Jakob Westholmi gümnaasiumist, kes kõik, ühe erandiga, astusid seltsidesse. Roman Toi astus Vironia liikmeks Tartu ülikoolis õppides 1936. aastal. Ta meenutab, et korporatsioonis oli sõjavägi au sees. Kõik korporandid kuulusid tollal kaitseliitu. Väeteenistuse läbis Toi jalaväe pioneerkomandos. Ta on väeteenistusele tänulik, see kasvatas meesteks. Ta meenutab inimesi, kellega teda saatus kokku viis. Boris Kõrver musitseeris tihti Vironiale kuuluval Tartu parimal klaveril. Ülo Maramaa ja Hans Luts olid head organisaatorid ja lapsepõlvesõbrad, Kaljo Käärik, Konstantin Ollik ja Arvo Lainvee koolikaaslased. ...

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Kui räägitakse Pirita kloostrist, siis mõeldakse selle all varemeid. Samas on paljudele avastuseks, et vana kloostri varemete kõrval tegutseb juba enam kui kümme aastat birgitiinide ordu uus klooster. Linnulennuline ülevaade birgitiinide ordust, ordu rajajast Püha Birgittast, Pirita kloostri ehitamisest ja restaureerimisest ning õdede elust kloostriseinte vahel. Kloostris elamise ja olemise mõte on ennekõike palves ning Jumala ülistamises, millele kloostri elanikud pühendavad oluliselt palju aega. Isa Vello Salo mõtestab lahti palve olemuse. Lagle Parek räägib Pirita kloostri ajaloost.

Luuletaja ja akvarellist Kai-Mai Olbri vaatab tagasi oma elule ja loomingule. Olbri lahkab siiralt ja pihtimuslikult oma komplitseeritud ja mitmekülgset loojanatuuri, püüdes seda eeskätt iseendale lahti mõtestada ja vastata ühtlasi ka sagedasele küsimusele: „Kai-Mai Olbri, kes sa oled, kas akvarellist, maalikunstnik, luuletaja või kirjanik, hispanist, etleja või avantürist?“. Abielludes armastatud inimesega, selgineb arusaam vastutustundest, tekib veendumus, et just õnnelik abielu on see, mis annab vabadusele sisu ja mõtte. Vabadusega kaasneb julgus võtta vastu uusi väljakutseid, laiendada oma loomingulist ampluaad.

Lühidokumentaalfilm Georg Otsa elulool rajaneva mängufilmi "Georg" võtteprotsessi huvitavamatest hetkedest ja telgitagustest.

Kakskümmend viis aastat Eesti Kunstimuuseumi juhtinud kunstiteadlane Inge Teder (1931) asus muuseumi etteotsa 1960ndate keskpaigas, mis oli pöördeline aeg nii ühiskonnas kui ka muuseumi elus. Mitmed eestiaegsed klassikud, eriti väliseesti kunst, olid toona ebasoovitavad, noorte töödes nähti aga formalismi mõjusid. Osava diplomaadina oskas Teder võimukoridorides laveerida ja enamasti sai oma tahtmise. Tederi ajal täienesid jõudsalt kunstimuuseumi kogud, kunstnikud ja kollektsionäärid kinkisid tihti teoseid ning riik eraldas muuseumile raha kunstiostudeks.

NSV Liidu rahvasaadikute kongress võttis just aastatel 1989-91 vastu otsused, mis võimaldasid Balti riikidel eralduda neid okupeerinud Nõukogude Liidust. Eesti poliitikute tippsaavutuseks Kremlis oli Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamine ja õigustühiseks kuulutamine. Eesti saadikute ideede levitamine Moskva rahvaesindajate seas, tihe koostöö Boriss Jeltsini ja Venemaa demokraatidega muutsidki võimalikuks kommunistliku impeeriumi rahumeelse lagunemise.Film püüab korrigeerida rahvusvaheliselt üsna laialt levinud väärkujutlust, et Balti riikide taasiseseisvumine oli mingi ime või lihtsalt õnnelike asjaolude kokkulangemise tulemus.

Andrus Veerpalu võidab 2006. aasta Torino Olümpiamängudel jälle 15 km klassikasõidus kuldmedali. Mis on selle edu taga? 2005. aasta võitudest ja kaotustest õpitakse ainsaks stardiks Torinos. Risk on suur. Soov elu kõrghetke korrata veelgi suurem. Treener Mati Alaver on loonud suusatamist sügavuti tundva meeskonna, kes seisab Eesti meessuusatajate selja taga. Ühe olümpiakulla taga on paljude meeste järjekindel töö. Torino olümpiamängudelt tuuaks Eestisse kolm kuldmedalit murdmaasuusatamises. Suusatajatest saavad Eesti rahvuskangelased.

Eesti maakarja saatus pole kerge olnud ei mōisnike ega kolhooside aegu. Enne sōda oli taludes 20 000 maakarja looma, tänaseks on meil maatōugu veiseid alla 500 ja ta on kantud maailma ohustatud tōugude nimekirja. Veel jätkub entusiastidel tahtmist ja jōudu vōidelda mōnikord lootusetutki vōitlust “oma” karja eest. Aga kui kauaks veel? Film on valminud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi asutamise 80. aastapäevaks.