Otsingutulemused

Film kadunud aegade saatkonnast - rõivaparandusärist Nõmmel - mis töötab järjekindlalt, vaatamata kiirmoe võidukäigule. See on atmosfääriline galerii ühest väärtuslikust eluviisist. Proua Külli, proua Ulve, härra Arnold ja nende kliendid oma parandamist vajavate rõivastega on tegelased selles eluringis. Recycling, upcycling, sustainable fashion – need on moodsa aja võlusõnad, mis võtavad maha kiirtarbimise hoogu ja väärtustavad taaskasutust. Aga samas, vanu rõivaid on siin paesel maal parandatud sadu aastaid, ilma sellest suuremat numbrit tegemata.

Viieaastane tüdruk Tipuana, lootuses näha oma hiljuti elu kaotanud isa, püüab minna “teisele poole” ning kogeb surnute ja elavate vahele jäävat maailma. Lugu leiab aset määramatus maailmas ja määramatus tulevikus.

Groteskne ja tragikoomiline lugu nõukogude patoloogist Aleksei Abrikossovist, kes lahkas 1924. aastal Lenini surnukeha ja viis läbi selle esialgse palsameerimise. Sellest ajast peale on Abrikossovi ja tema assistendi Saša elu olnud seotud Vladimir Iljitši keha hooldamisega. On aasta 1936, Stalini öiste repressioonide ajajärk. Keegi ei maga, toimuvad arreteerimised ja mahalaskmised. Keegi ei ole NKVD eest kaitstud, eriti nõukogude eliit. Aga just maipühade eel on Lenini sarkofaagi sattunud kärbes. Enne suure juhi Stalini visiiti peavad Abrikossov ja tema õpilane Saša leidma lahenduse. Algab fataalne võidujooks elu ja surma peale.

Provintsilinna professionaalse sümfooniaorkestri eesotsas seisab autoritaarne ja kindla käega dirigent Paul Levald, kes on juba aastaid ohjanud nii orkestrit kui ka suhteid peres. Dramaatiliste sündmuste tõttu tuleb Pauli väimehel Egon Reil ootamatult üle võtta nii orkestri juhtimine kui ka keerukate suhete korraldamine pereringis. Lisaks orkestrisisestele pingetele pärandab äi Egonile koos dirigendikepi, võimu ja vastutusega ka oma keerulise minevikuga seotud saladused ja kohustused. Vanadest valedest kasvavad välja uued ja ühel hetkel mõistab Egon, et tõe väljatulek tooks kaasa tõelise kaose.

4-aastane Elizabeth on sündinud balletiartistidest vanemate perre ja enamiku oma senisest elust on ta veetnud koos vanematega teatris. Ta tunneb iga Estonia balletitrupi liiget nimepidi ja teab peast kõiki teatris etenduvaid balletietendusi, sest on näinud neid lugematu arv kordi. Elizabeth armastab, õieti lausa jumaldab balletti, aga kas see oleks nõnda ka siis, kui tal oleks selle kõrval muid valikuid? Väikse Elizabethi rännak läbi muinasjutulise teatrimaailma, kus päriselu kohtub illusoorsega ja muinasjutust saab tõelisus.

Abhaasia eestlased tulid esimest korda Eestisse laulupeole laulma 1947. aastal. Tulid ka 2014. aastal, aga ainult pealtvaatajatena. Sulevi, Salme ja Burna külade eestlased räägivad elust-olust kaugete aegade tagant ja praegustest tegemistest.

Allani elu on kirev. Talle meeldib sport ja kino, ajalugu ja muusika. Allanil on naljasoont, aga teda paelub ka elu tõsisem külg. Tal on töö ja oma unistused. Allan on 33-aastane ja elab vanematekodus. Päris värvid on tema elust aga puudu, need puuduvad ka tema unenägudest, sest Allan on pime. Lugu säravast noormehest, tema enneolematust empaatiavõimest, terasest pilgust ilmaasjadele ja mõnusalt positiivsest ellusuhtumisest. Allani ema Aiki on pojale suurim sõber ja toetaja.

Septembris 2013 avas Tallinnas uksed esimene Eesti H&Mi kauplus. Juba eelmisel õhtul hakkasid kaupluse ukse taha kogunema noored, kes on kasvanud (defitsiidi)vabas Eestis. Neile on järjekord midagi põnevat ja romantilist. Samal ajal seab Eestimaa teises otsas oma sammud kauplusauto peatusesse Veski Hilda, Palumõisa küla kõige vanem asukas. Suure rõivapoe avamist ootava linnatüdruku Milena ja maal oma kanade eest hoolitseva vana naise kaudu viidatakse praeguse Eesti probleemidele: sotsiaalmajanduslikule lõhele linna ja maa, vananeva rahvastiku ja kosmopoliitseid tarbijaväärtusi kandva noore põlvkonna vahel.

Mark Soosaar otsib üles Kihnu inimesed, kelle lapseea tegemised püüti pool sajandit tagasi, 1964. aastal filmilindile. Nüüd kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kihnlased vaatavad arvutist toonast filmi. Mustvalged kaadrid aegade tagant toovad esile mälestusi ja meenutusi. Taaskohtumine kunagiste mängu- ja koolikaaslastega on siiras ja soe. Aeg on Kihnus palju muutnud. Suur maailm tungib igasse kodusse, paljud kihnlased on kolinud ära mandrile või ka välismaale. Kas kihnu keelel ja meelel on tulevikku?

Põgusad kohtumised kirjanik Arvo Valtoni ja tema kaasteelistega erinevatel ajahetkedel on filmi läbiv teema. Jäädvustatud on Valtoni sünnipäevapidu Kirjanike Majas, tema Märjamaa kodu ja vestlusi Sirje Kiiniga. Valton selgitab oma elu põhimõtteid ja räägib kirjanikutööst. Tiina Vallikivi on kirjaniku abikaasana olnud toetav ja mõistev naine ning suure pere hea haldjas. Kirjutamine on Arvo Valtoni kirg ja vabadus.