Otsingutulemused

Ammustel aegadel rändasid Arktika avarustel muskusveiste karjad. Külm neid ei häirinud, nad elasid edukalt üle jääaja karmid olud. Kuid umbes kolm tuhat aastat tagasi kadusid nad Euraasiast kliima soojenemise tõttu täielikult. Eelmise sajandi 70ndatel asustati Taimõri poolsaarele 30 Kanadast ja Alaskalt toodud muskusveist. Et teada saada, kuidas see eksperiment õnnestus, esitasid filmitegijad lumistele tasandikele väljakutse ja siirdusid tuiskude ja tormide maale, et otsida seal muskusveiseid ja välja selgitada, kuidas on nende käsi uuel kodumaal käinud.

Põdrakarjuse elu tundub kõrvaltvaatajale pisut üksluine, nagu tundramaastikki. See kulgeb samas rütmis põhjapõdrakarja tegemistega, ühest rännust teiseni. Kahe rännuperioodi vahele jääv aeg kuulub põdrakarjusele endale. See on áigi, karjuse aeg. Režissöör Dainis Klava autorinägemus tänapäeva saamide elust, peategelaseks Põhja-Rootsis elav põdrakarjus Lars Hendrik Labba. Filmirühm jälgis Lars Hendriku ja Lainiovuoma saamikogukonna tegemisi kolme aasta jooksul.

39-aastasel Tanelil olnuks eeldusi saada heaks taluperemeheks või kunstnikuks, kuid raske vaimupuue, oligofreenia, võttis temalt need võimalused. Tanel Koppen on lapsemeelne ja sõbralik mees. Kodused on harjunud tema soovide ja käitumisega ning seetõttu on Tanelil turvaline elada. Jaanus Kulli käib Tanelil külas nii talvel kui suvel ja mehed vestlevad erinevatel teemadel. Sulalumeajal sünnib Tanelile uus kari, lumeloomad: hobused, lehmad, haned ja pardid. Suvel ehitab Tanel lauta, et uuel karjal oleks talvel kusagil elada ja meisterdab lauajuppidest kõiksugu masinaid.

Siberi lummus toob kütt Niika tagasi põhjarahvaste maale. Kuigi kohalikud nganassaanid ta külalislahkelt vastu võtavad, tuleb välja, et noormehe saatus ei ole enam tema enda kätes - seda määravad nüüd looduse väed. Ta võib enese uuesti leida, kuid selleks tuleb tal kogeda kirge, valu, meeleheidet ja andestamatut süüd. Ta peab kohtama iseenda varju, armastama naist, kellele pole jäänud kedagi teist, ja surmama oma sõbra. Ainus, mis võib teda vabastada saatuse püünisest, on karu süda.

Mehe ja naise vaheline armastus on nagu lill. Kui mees murrab lille, on ta lille jaoks Surm.

Ahne rebane näppab kingid Jõuluvana reelt, kuid Päkapikk ja tema poolt elustatud kaks mänguasja toimetavad kingid lastele. Rebasele antakse tema temp andeks ja jõulurahu seatakse jalule.

Jõulude eel ärkab unest omalaadne päkapikkude maailm. Lumivalged päkapikud valmistavad lumest ja jääst kingitusi. Töö käigus muutuvad päkapikud ise värvilisteks – nende maailm saab ilu ja olemasolu mõtte.

Rutiinses ja hallis argielus tuimaks muutunud, traditsioonid ning muinasjutumaa kaotanud linnalapsed ja täiskasvanud ei tea, et jõulude eel liigub nende seas väike päkapikk. Päkapikk püüab lapsi kinkidega rõõmustada, kuid satub tihti tragikoomilisse olukorda.

Humoorika nukufilmisarja "Koolilood" neljandas osas elustub geograafiatunnis õpilaste kujutluses Maa loodus. Lumi täidab klassiruumi, Mississippi jõgi voolab klassi jne. Kõigele krooniks sünnib fantaasiamaailmas vanatüdrukust geograafiaõpetajanna ja muusikaõpetaja vahel armulugu ning õpetajad astuvad pidulikult abiellu.

17. augustil 1984 vallutasid eesti alpinistid Pamiiris 6047 meetri kõrguse nimetu mäetipu, millele anti Tallinna linna ja Eesti NSV fašistlikust okupatsioonist vabastamise 40. aastapäeva auks Tallinna nimetus. Alpinistide gruppi juhtis Ilmar Piirimets. Kokku tõusis tippu 17 alpinisti, kes liikusid kolmes grupis. Ekspeditisoonis osales Tallinfilmi võttegrupp koosseisus Peet Väinastu ja Tõnis Lepik, kes samuti peaaegu tipuni jõudsid.