Otsingutulemused

Martin Kasesalu ehk Mats (40) on kirglik autogrammikoguja, elav spordientsüklopeedia ja andunud jalgpallifänn. Oma elu on ta sättinud nii, et muu elu autogrammikogumist ja spordi jälgimist ei segaks. Matsi eriline kirg on kõikvõimalikud Venemaa ja Ida-Euroopa endised spordistaarid, kelle puhul ei pea ta paljuks neid ka isiklikult üles otsida, et saada järjekordne väärt autogramm. Lisaks sellele satub ta kõikvõimalikele kummalistele spordivõistlustele nagu näiteks laste kiiruisutamise meistrivõistlused Peterburis, Tallinna Mõõk, veteranide tennisevõitlused. See on film totaalsest kirest, mis uurib, kas hobid võivad tänapäeval juba asendada tavapäraselt töötegemisele kuluvat aega. Kas osasaamine võõraste spordisangarite eludest on ka omamoodi eskapism?

Baltisaksa paruni kirgliku loomuga tütre Helmi ja teda vaikselt, kuid ustavalt armastava kinomehaaniku Juliuse saatus kulgeb läbi 20. sajandi ühes Tallinna vanalinna majas, mis muutub ja kohaneb vastavalt sellele, mida vahel rahutu, vahel õnnelik aeg endaga kaasa toob.

Ühes Tallinna troostistus ja lagunevas puumajas elavad kirjanikud, kes ise ei hooli millestki ega kellestki, ka iseendast mitte. Kirjanikele on odav öömaja pelgupaik, aga võib muutuda ka lõksuks, millest on kahju lahkuda. Vaeste kirjanike maja on soodne ja boheemlik loomepaik. Siin otsitakse varjupaika keset mäslevat elutormi, õigustust oma eksistentsile kunstnikuna, sellega kaasnevale kannatusele, heidetakse selle üle nalja, aga paljastatakse ka oma varjatumaid, isiklikke ja valusaid tundeid - traagilisemat poolt, mis kunstniku narrimütsi alt ehk kohe väljagi ei paista.

President Lennart Meri kuju põlvkonnakaaslaste mälestustes. Kõnelevad Ain Kaalep, Erast Parmasto, Andres Tarand, Veli-Olavi Klami, Aleksandr Bertelov, Ignar Fjuk ja Eino Tamberg. Kaasteeliste pilgu läbi püütakse üles leida need rajad, mis tegelikkuses on juba kinni kasvanud, ja tabada seda mõtet, mis sündinud neil teedel. Eesti esimene 3D dokumentaalfilm.

Argo Oki dokumentaalfilm vaatleb Eestit aastal 2008, püüab märgata detaile, mis on silmale nii tavapärased ja seetõttu märkamatud. Eesti Vabariigi riiklikel tähtpäevadel, lipupäevadel kõnetatakse kaasaegseid. Räägivad oma ajastu vaimu kandvad suurmehed, operaatori pilk jälgib ka tavalisi inimesi oma igapäevatoimingutes.

Lugu räägib mehest, kes pärast kokkupõrget iseendaga takerdub oma alateadvuse sõrestikku ning leiab end põgenemas hirmu eest, mille suletud ringi kombel loodud enesevaledest rada, viib varju kildudena, omaenda vaimus, sammult hinge sabas järgi jooksma.

Mart Arjukese jäädvustatud lugu inimeste oskamatusest suures korterelamus koos elada. Pole kerge leida ühist keelt isegi lambipirni vahetamisel, rääkimata siis purjutavate naabrite korralekutsumisest. Appi tõttab elukutseline koosolekute läbiviija Jüri, kes kuulab inimeste muresid, annab nõu, lahendab omavahelisi arusaamatusi ja viib üürilistele kätte võlanõudeid. Jürile meeldib inimestega suhelda, stoilise rahuga talub ta ka ägedaid sõnavalinguid. Pärast emotsionaalselt pingelist tööpäeva läheb Jüri oma koju vaikses aedlinnas, suhtleb oma kahe koeraga, mängib mudelraudteega ja võtab klaasikese veini.

„Vägev Võlur“ on absurdne ja tragikoomiline muinasjutt tundmatu ja vaese võluri õnnetust elust. Ta elab maises maailmas Hüljatute tänaval Salapärase Panga pedantse ametnikuna. Kuigi teda ümbritsevad pahatahtlikud inimesed, hoidub ta võimalusest kasutada enda olukorra muutmiseks oma suurt võlujõudu. Tema vankumatu usk voorustesse, moraali ja jumalikku ettemääratusse hoiab teda tugevalt enda haardes, sest tal puudub tahtmine kasutada oma võimeid Võlurina. Keegi ei pea tema matustel tema auks kõnet, keegi ei pidanud teda fantastiliseks Võluriks, arvatavasti isegi mitte tema ise!

Jaan Klõšeiko (1939) on fenomen eesti kultuuris. Lõpetanud ERKI maalikateedri möödunud sajandi kuuekümnendatel, sukeldus ta ajakirjandusse ja temast sai raamatukujundaja. Tema tõeline kirg on aga fotograafia ja ta on järjekindlalt jäädvustanud Eesti kultuurielu sündmusi: tema fotoarhiiv sisaldab kümneid tuhandeid fotonegatiive. Ääretult joviaalne, mõnusa huumorimeelega ja alati kordumatu boheemlik Jaan Klõšeiko viib filmigrupi kaasa jalutuskäigule Tallinna vanalinna tema töö- ja saatusepaikadega seotud majade marsruudil ning kõneleb oma elufilosoofiast. Klõšeikost ja tema loomingust räägivad kunstiajaloolased ja kunstnikud.

Kui kaks poolõde, kolmeteistaastane valgepäine Sigrid ja seitsmeaastane mustaverd Saara esimest korda kokku saavad, selgub, et nende ühine vanaema on viidud vanadekodusse. Tüdrukutel tuleb idee ta sealt varastada ja peita katusekambrisse, kus nad saaksid temaga segamatult koos olla. Kõik läheb üle ootuste hästi, kuni sekkuvad joodikud, pätid ja väljapressijad ning tüdrukutel tuleb nende käest pääsemiseks otsustavalt tegutseda.