Otsingutulemused

Avaneb helilooja Erkki-Sven Tüürist mitmekülgne isik ja mõttemaailm seitsme erineva vaatenurga alt, mis kajastavad Tüüri muusikalist minevikku, tema suhtumist tänapäeva maailma olulisematesse küsimustesse, eksistentsiaalseid küsimusi ja teemasid; muusikateose kuuldavaks tegemise protsessi esimesest proovist kontserdini; ühe looja inspiratsiooniallikaid ja loomise hämaramaid pooli; Tüüri positsiooni praeguses muusikamaailmas; Tüüri muusikat ning teda ennast inimese ja heliloojana teiste, tänapäeva muusikaelus oluliste tegijate silme läbi.

Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leo Rohlin (1939) on mainekas Eesti keraamik ja keraamikapedagoog. Teda on pärjatud mitme riikliku tunnustusega, sh 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemiaga. Eesti Kunstiakadeemiaga seob teda ligi poole sajandi pikkune pedagoogitöö. Tema kirjutatud raamatud on kontsentraat praktilistest kogemustest ja informatsioonist, mida autor on kogunud ja fikseerinud pikaajalise loomingulise ja pedagoogilise tegevuse jooksul.

Neljakümnendatel aastatel toimusid dramaatilised sündmused nii Henrik Visnapuu (1890-1951) elus kui ka Eestis ja terves maailmas. See aeg hõlmab poeedi armastatud abikaasa Ingi surma, põgenemist kodumaalt ja maapao ängistust Austrias, Saksamaal ja Ameerikas. Poeedist kõnelevad teda kohanud ja mäletavad inimesed. Leitmotiivina läbivate lembelugude kõrval kõlavad kaasa luuletaja olemise ja iseendaks jäämise valikute küsimused keerulistes poliitilistes olukordades, aga ka suhted võimuga.

Lugu kahest vennast, 9-aastasest Samulist ja 5-aastasest Siimust ning 21 745 mesilasest. Mesilastest vaimustunud Samulil tekib mõte hakata maal vanavanemate juures mesilasi pidama. Kevadeks on linnapoiss raamatutest ja internetist piisavalt teadmisi kogunud ning kahe taru omanikuks saanud. Suvevaheajal vanavanemate juures algab tõsine mesinikuelu. Onu Helmuti abiga saadakse tarudesse mesilased ja suvelõpul kätte ka esimene oma mesi. Samuli asjatundlike toimetuste ja väikevenna mõtiskluste vahele näeb suvist loodust, kus loomulikult on peategelasteks õielt õiele lendavad töökad mesilased.

Vaade 32-aastase perfomance’i-kunstniku Sandra Jõgeva äraspidisesse maailma. Sandra on piiride lõhkuja nii elus kui kunstis. Ta kasutab kõiki elus saadud kogemusi otsesemal või kaudsemal moel oma kunstis, kaldudes mõlemas äärmustesse. Ta tahab kõiges pakkuda alternatiivset vaatenurka ega vastata ootustele. Sandra hektiliste tegemiste ja sõnavõttude kõrval jälgitakse justkui teises aegruumis kulgevat harmoonilist vaikelu – need on Sandra vanemad Malle Leis ja Villu Jõgeva, kelle jaoks on näituste tegemine ja kunstnikuks olemine rahulik elamise vorm või isegi rutiin. Sandra puhul on aga iga uus etteaste elu küsimus – kas triumf või fiasko.

Eestis 76st avalikustamist kartvast lotomiljonärist on ainsatena vaid Urve ja Rudolf nõus rääkima oma elust ja lotovõidust. Õnneks pole nad kadedust kogema pidanud, neid on suurvõidu puhul hoopis õnnitletud. Urve on algaja lotomängija, kes ostis pileti tugeva sisetunde ajel: miski justnagu sundis piletit ostma. Võit, 8,6 miljonit krooni, kinkis liinitöölisest Urvele ja tema perele uue elu. Rudolf seevastu on lotot mänginud aastaid ja lõpuks tuli suur võit ka temale: Viking loto kohalik jackpot 727 000 krooni. See oli eluaeg rasket tööd teinud maamehe jaoks suur summa. Urve ja Rudolf räägivad, millele on oma võiduraha kulutanud.

Väikese aleviku servas elavad ühe katuse all 90-seks saav ema Irene, pensionieelikust perepoeg Elmu ja tema elukaaslane Maimu, kelle hüüdnimedeks Putukas ja Mõmmi. Pere argipäev on hall ja sündmustevaene, aga elada tuleb sellistki elu. Elmu on kõva napsumees, aga elule ei pane ta midagi süüks. Ema Irene unistab elada niikaua, et saaks oma joodikust poja maha matta.

Videomeenutus lõbusat pop rock reggae muusikat viljeleva noorteansambli Ursula ühisturneest kultusansambliga Dagö 2006. aasta suvel. Kaamera jälgis bändiliikmete igat sammu ja elavaid hetki jäädvustati hulgi kõigis kaheksas linnas, kus kontserte anti.

Evi Tihemets (1932) on olnud pool sajandit eesti graafikute esiridades. Ta on viljelenud väga erinevaid tehnikaid, eelkõige värvilist litograafiat, pehmelakki ja teisi sügavtrükitehnikaid, segatehnikaid. Ta on loonud nii pisigraafikat, portreesid kui ka monumentaalseid suurvorme, illustreerinud raamatuid, võtnud kasutusele siiditrüki. Tema looming üllatab praegugi otsingurõõmu ja ideede värskusega. Evi Tihemetsa töid on eksponeeritud enam kui kolmekümnel isikunäitusel, mis on toonud talle mitmeid kodumaiseid ja rahvusvahelisi preemiaid. Lugu eesti naiskunstnikust, kel seljataga väga stabiilne pikk loominguaeg.

Kas inimene suudab oma ostukirge ohjes hoida? Kas lõpututes reklaami- ja müügikampaaniates suudetakse säilitada kainet mõistust? Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma liigsete asjadeta. Filmi kolm peategelast on Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm annavad tunnistust teistsuguse olemise võimalikkusest. Igaüks neist jõudis õige äratundmiseni ja sisemise tasakaalu leidmiseni erineval moel, kuid õnne- ja rahulolutunnet kiirgab neist kõigist.