Otsingutulemused

Janne Lubi on noor ja särtsakas juuksur, kes otsustas ise ettevõtjaks hakata ning ehitas abikaasa abiga valmis ratastel juuksurisalongi. Ainulaadse maailmas! Ratastel, sest maakohtadesse ei ole rentaabel rajada püsivat salongi, kuid Lõuna-Eestis on hulga külasid ja aleveid, kus juuste pügamiseks peaks ette võtma aega ja lisaraha neelava reisi Viljandisse, Tartusse, Tõrvasse või Pärnusse.

Kunstnik ja üritustekorraldaja Tarmo Ladva on võtnud eesmärgiks rajada Eesti äärealale Taheva valda Laanemetsa külla Kartuli Wabariigi, muuseumi kartuli kui eesti toidu sümboli tutvustamiseks ja ajaloo mäletamiseks. Lennukad ideed, nagu vannikino ja pärimusteater, takerduvad aga rahanappuse ja üleüldise skeptitsisimi taha. Entusiast ei taha alla anda, vaid üritab edasi.

„Ühe kohus on kuulutada tõde. Teise kohus teda selle eest karistada.“ Aasta 1725, Eestimaa põldudel ulub vali tuul. Sõjast kurnatud maad laastab halastamatu katk ning rahva saatuseks näib vaikselt hääbuda. Päästa võiks vaid ime.

19-aastane Martin Koppel teeb päeval põllul tööd ja üürgab traktorirooli taga Georg Otsa ja Elvis Presley laule. Martin tunneb tihti igatsust hoopis teistsuguse elu järele. Nii tunneb ka Martini töötu ema, kes istub päevad läbi endise kolhoosimaja tillukeses korteris ning vaatab koos koerake Elvisega seebikaid. Ja siis saab Martin telefonikõne tuttava-tuttavalt, kes kutsub poisi Pärnusse muusikaüritust juhtima. Millestki sellisest on ta alati unistanud! Kuid ürituseni jääva nelja päeva jooksul tuleb Martinil läbida tuhandetele eesti maanoortele tuttav takistusriba, mis koosneb lisaks töörügamisele külapoest, vines sõpradest, viinast, õllest ja suveõhtute meeletutest pidudest.

2008. aasta augustis sõitis Ukrainasse Krimmi sisemaale Aleksandrovka keskkooli eesti juurtega lastele eesti keelt õpetama ajalehe Postimees 23-aastane reporter Tiina Rekand. Elama asus ta Krasnodarka küla Eesti seltsi esinaise Rita Kuusk-Kadilkina juurde. Rita on Eestist Järvamaalt 1860. aastatel Krimmi rännanud eestlaste järeltulija. Krimmieestlane – ütleb ta enda kohta. 2008. aastal on Krasnodarkas veel inimesi, kes omavahel kohtudes eesti keelt räägivad. On ka paarkümmend last, kellele meeldib eestikeelseid laule laulda. Neid on lastele õpetanud kõik Eestist tulnud õpetajad, õpetas ka Tiina.

Kes meist ei tahaks elada keset kaunist ja puhast loodust? Ja kes meist poleks näinud kusagile metsa või kraavi sokutatud prahihunnikuid? Ülgase külal on Eesti kõige mustema küla kuulsus. Siinses karjääris laiutavate rehvivirnade ja ehitusjäätmetega on asunud võitlusse noor külamees Maiko. Tal pole muid abivahendeid, kui isiklik maastikuauto ning omaenda aeg ja jõud. Kunagi loodab ta Ülgase päris puhtaks saada.

Üheks peategelaseks on 150 elanikuga Lääne-Virumaal Emumäe jalamil asuv Salla küla, kus on oma kool, küntud põllud ja korras kodud ning milles peegeldub eesti maarahva kultuur ja igapäevased tegemised. Külla on tulnud elama uusi inimesi, taastatakse talusid, tähistakse vastlaid ja jõule, tegutsevad seltsid. Teiseks peategelaseks on turismiettevõtja ja külaelu aktivist Hando Kuntro, kes on giidiks ja matkajuhiks Emumäe maastikukaitsealal. Mäe pealt vaatetornist kaugusse vaadates tuleb mehele häid mõtteid kohapealse elu edendamiseks, koostööks. Salla poe juures ringi vaadates näeb aga neid, kes tulevikule mõelda ei taha. Kokku moodustub üks kirju tervik.

Riia lennuväljal on erakorraline olukord. Maandumas on kaaperdatud lennuk, mille vastuvõtmiseks koondatakse sõjaväe, politsei ja päästeameti jõud. Selgub aga, et vältimaks pantvangi, 7-aastase Tomi tapmist, tuleb välja käia hoopis teistsugused panused - kohalik šokolaad, laulupidu ja laskesuusatamine. Lõputuna näivatest segadustest hoolimata esitletakse neid Läti rahvusliku uhkuse sümboleid lennuväljal veel samal päeval, kuid kas see ikka viib rahumeelse lahenduseni?

Kusagil Euroopas, suure mere ääres, asub Leiutajateküla, kus on au sees igasuguste majapidamises kasulike vigurite meisterdamine. Igal aastal korraldavad külaelanikud uute leiutiste võistluse. Üks kuulsaim leiutaja on energilise koeratüdruku Lotte isa Oskar. Tema peamiseks rivaaliks on jänes Adalbert, kelle abikaasagi kogu hingest võistlusest osa võtab. Järjekordse võistluse eelõhtul leiavad Lotte ja tema sõber kassipoeg Bruno merest vettinud raamatu, mille vahelt ronib välja mesilane Susumu, aednik kaugest Jaapanist. Susumu õpetab külaelanikele võistluste eel mõned judoheiteid, mida viimased hakkavad agaralt kasutama oma igapäevaelu hõlbustamiseks.

Neljakümneaastane edukas ettevõtja Toomas otsustab teha aastase pausi - jätta naine, poeg ja äri ning asuda elama üksildase metsajärve äärde vanasse talumajja. Peatselt koputab uksele naabrimees, tema järel ka teine, ja näib, et terve küla värvikad elanikud vajavad temalt sõnumit, millele vihjab salapärane metsaneid. Toomas tunneb eneses tõekuulutaja väge ja vaimu. Kui aga abikaasa ja äripartner teda külastavad, tuleb loosse ootamatu pööre.