Otsingutulemused

Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri. Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn. Film vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem kui ...

Pöörane lillelaste sõit Nõukogude Liidu hipiliikumise jälgedes viib 1970ndate psühhedeelsesse undergroundi, kus rokkmuusikast joovastunud pikajuukselised noored lõid range režiimi kiuste oma maailma – Süsteemi, milles püüeldi rahu ja vabaduse poole. Aastaid hiljem võtab seltskond Eesti hipisid ette teekonna Moskvasse, kus siiani tähistatakse lillelaste püha 1. juunil. See päev on seotud traagilise sündmusega 1971. aastast, mil KGB arreteeris tuhanded hipid.

Tark rahvajuht suudab oma kultuuri hoida pikalt puutumata, kuid geenivahetuse vastu ei saa temagi.

Kunstnik Vladimir Titov ja tema naine Natalja on emotsionaalsed inimesed, kes oma pika kooselu jooksul on läbi tülitsemiste teineteisega kohanenud ja iseendas selgusele jõudnud. Nad on selline paar, kes ei suuda kaua koos elada, kuid ei saa hakkama ka teineteiseta. Kaks last üles kasvatanud Vladimir ja Natalja räägivad loo oma visiitabielust ausalt ja ilustamata. "Mu naine on nagu graniit. Mina teda ei murra," ütleb kunagi ideaalset armastust otsinud Vladimir oma naise kohta. Natalja, kes ei oota enam printsi valgel hobusel, vastab samaga: "Volodja on tugev kui raud, teda ei saa painutada."

2004. aasta sensiatsioonilisim eesti film, satiiriline dokumentaalfilm räägib nn uuest poliitikast, mis kasutab ära rahva ihalust raudse rusika järele. Skandaalne meediaüksus Esto TV rajab profašistliku jäägripataljoni, mis hakkab rakendama valitsuspartei Res Publica loosungit "Vali Kord!". Oma missioonil väisavad šokireporterid Ken ja Tolk Eesti ja Euroopa Liidu võimukeskusi, hoiavad silma peal peaminister Juhan Partsi tegemistel, paljastavad vandenõusid ja likvideerivad inimrämpsu nii Eesti kui Euroopa tänavatelt. Nagu habemenuga silmamunasse, tungib Esto TV Eesti ühiskonna varjatud kihtidesse, et ilmsiks tuua meie ksenofoobia, rassism ja sallimatus.

Ideaalselt toimivas Paradiisis ei olnud mingeid probleeme, isegi Jumal ja Saatan olid suured sõbrad. Jumal praktilise meelega olendina oleks tänaseni rahus oma loomariigi keskel askeldanud, kui mitte kunstnikuhingega Saatan poleks pidevalt püüelnud mingi seletamatu uue poole. Tema loomistung kulmineerus Eva loomisega ja tänu kiusatusele sai see talle endale kohe saatuslikuks. Nii saavad ka tänapäeva maailma ponnistused tehisintellekti loomisel inimesele endale saatuslikuks.

Soome režissööri Reijo Nikkilä nägemus Eesti venelaste elust ja nende kohanemisest Eesti ühiskonnas.

Reportaaž 1988. aasta palavast suvest Eestimaal. Filmi keskmes on poliitilised kired võitluses Eesti suveräänsuse, kodakondsuse, keele ja IME ümber. Kõnekad ajaloolised kaadrid öölaulupeost, EKP Keskkomiteest, Tartu Ülikoolist, Interrinde ja Rahvarinde tekkimisest arenemisest ja ettevõtmistest. Stsenarist Ene Hion, režissöör Mati Põldre.

Satiiriline novellidest koosnev joonisfilm, mille teravik on suunatud negatiivsete ilmingute vastu ühiskonnas, kus võtmepositsioonil on bürokraatia.

Loomaaias elab üksainuke loom – kaelkirjak. Keegi peale väikese tüdruku ei käi teda vaatamas. Külastajate meelitamiseks tellib loomaaia direktor reklaamkaelkirjaku. Siis aga selgub, et inimesed vaimustuvadki vaid tehiskaelkirjakust, elav loom neid ei huvita. Algab üldine “kaelkirjakubuum”. Filmis naeruvääristatakse “massikultuurile” omast vaimustumist mitte tôelisest ja elavast, vaid järeletehtust ja tehislikust.