Otsingutulemused

Vanglaväravad avanevad ja saatus pakub rusikakangelasele Madisele uue võimaluse. Ootav kirjapruut ja rahulik seaduskuulekas elu maal on nii käegakatsutavad - seekord ei saa miski viltu minna. Teekaaslaseks saab ta õepoja, kohmetu teismelise Hannese, kelle suurim soov on Madise omale risti vastupidine. Algab mäng, kus nii tugev kui nõrk saavad üha uusi võimalusi ja võitja pole lõpuni selge.

Peteri tuleb tagasi vanematekoju, et paluda vend Jakobilt abi oma võlgade likvideerimiseks. Vend keeldub, sest selleks tuleks maha müüa vanaisa mets. Nii põrkuvad kaks maailma — küla ja linn, väljasurev ja pulbitsev. Loo arenedes vahetavad vennad mõneski mõttes pooled, hindavad oma senise elu ümber. Peter jääb maale ja Jakobi otsustab linna minna. Elu tänases Eestis, kus maaelu kaob: poed, bussiliinid, koolid pannakse kinni, inimesed peavad linnadesse või vallakeskustesse kolima. On metsaküla ja koolimaja, kodu ja lapsepõlv. On viis õnne otsivat inimest. On õnn. Alati seal, kuhu viimasena vaatad.

MC Battle, Eesti hip-hop maastiku tähtsündmus on võitluskunst, verbaalne kuulipildumine. Tegemist on tõenäoliselt üsna erilise folklooriüritusega, kus sõna on relv ja üles astuvad parimad riimimeistrid. Noored räppijad üritavad üksteist sõnaseadmisega üle trumbata. Riimid on tihti väga solvavad, kuid reeglina väga vaimukad. Võimalus kuulsaks räppariks saada meelitab kohale palju kummalisi kujusid.

17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol, uimastid, purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin. Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu. Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna. Ent esimesele viieteistkümnele annusele järgneb juba palju suurema koguse müümise nõue, mis paiskab Rassi, ta poolvenna Mõssa ja sõbra Janari otseteed allmaailma julma tegelikkusse.

Lootes leida võimalusi iseseisva elu alustamiseks, sõidab Liina maalt pealinna oma sugulase Ave juurde. Supermarketi kassa pole küll just unelmate töökoht, kuid Ave tutvuste kaudu saadaolevatele ta lihtsalt ei sobi. Tööl ja ühiselamus kohtab Liina rohkem või vähem kummalisi inimesi, kellel kõigil on omad soovid. Nagu väidab naaber Saara, on kusagil olemas soovide täitmise puu, kuid kuidas seda kõigi teiste puude seas ära tunda? Ja kuidas aru saada, mida tegelikult kõige enam soovid? Liinal tuleb läbi käia rida absurdseid, kurbnaljakaid ja koguni ohtlikke olukordi, veendumaks, et otsitav on peidus temas endas.

Andekas, kuid alkoholi tõttu tippvormi kaotanud näitleja Jan Uuspõld otsustab lõpetada teleklouni mängimise ning võtta vastu tõsise rolli Vanemuise teatris. Tartu-sõidust saab aga tavatu, kohati liialdustesse kalduv teekond läbi tänapäeva Eesti elu ja mentaliteeti esindavate inimloomuste, mõttemallide ja hoiakute. Väljamõeldud tegelaste kõrval astub filmis üles palju Eestis üldtuntud inimesi iseenda, teiste kuulsuste või näitlejate esituses. Peaosalise filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust. See on must komöödia, mis kätkeb põhjamaiselt nukrat eksistentsialistlikku draamat.

Oma karmist elust kõnelevad ühe helerohelise maja elanikud Mustjalas, enamasti raskes viinauimas mehed ja naised. Paari kilomeetri kaugusele Küdema randa ehitatakse võimast süvasadamat, kuhu ilutulestiku ja aupaukude saatel randub hiiglaslik saksa lõbusõidulaev Lili Marleen. Mustjalas etendatakse saksa turistidele pulmamänge. Ometi ei muuda sadama ehitus ja helevalge lõbusõidulaeva saabumine kohalike elus miskit. Rohelise maja elanike seltsiliseks jääb õlu ja viin. Film räägib ühe masendava tõe, mis varjus Eesti eduloo taga.

See on lugu aust ja väärikusest. Üks kuueteistaastane poiss satub olukorda, kus ta astub klassi peksupoisi kaitseks välja. Hiljem ei saa ta enam oma teost taganeda ja peab jätkama tolle kaitsmist, mis tähendab talle teiste, nn normaalsete klasssikaaslastega vastandumist: ta tõugatakse noorte mikroühiskonnast välja. Sellest hetkest on loo põhiküsimus ülekohtus. Kui palju lubab inimese väärikus kannatada ülekohut? Ja millisest hetkest muutub vastuhakk ise vägivallaks?

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.

Videomeenutus lõbusat pop rock reggae muusikat viljeleva noorteansambli Ursula ühisturneest kultusansambliga Dagö 2006. aasta suvel. Kaamera jälgis bändiliikmete igat sammu ja elavaid hetki jäädvustati hulgi kõigis kaheksas linnas, kus kontserte anti.